Algiinhapped (ka alghapped) on polüsahhariidid, mille molekulid koosnevad β-D-mannuroonhappe ja α-L-guluroonhappe jääkidest[1].
Algiinhappeid leidub pruunvetikate rakukestades ja mõnedes bakteriliikides (sh Azotobacter vinelandii[2]).
Algiinhapete derivaate – sooli ja estreid – nimetatakse alginaatideks.
Algiinhapped on enamasti valged, kuid nende värvus võib varieeruda kollakaspruunini. Algiinhapped on veeslahustumatud, algiinhappe Na-, K- ja NH4-soolad aga lahustuvad. Divalentsete katioonidega (Ca2+, Sr2+, Ba2+) alginaadid on lahustumatud.
Algiinhapetel on võime siduda 200–300 korda oma massist suurem kogus vett[viide?].
Algiinhappeid kasutatakse eriti toidulisaainena, vastav E-kood on 400.
Eesti vetikatest sisaldab algiinhappeid harilik põisadru.