Dokumentaalteater

Dokumentaalteater on teater, mille lavastustes kasutatakse alusmaterjalina olemasolevaid dokumente: ajakirjandustekste, arhiivimaterjale, protokolle, aruandeid, kirju, statistilisi materjale, kõnesid, fotosid, raadiosalvestisi jne.

Neid dokumente võib esitada laval otse ja muutmata kujul, ka dokumendi algne sõnastus võib jääda samaks. Lavastuses võib olla aga erinev dokumentaalsuse määr: kasutatud dokumendist võib saada vaid inspiratsiooni, sõnastus võib muutuda ning samuti võib lavastaja asetada dokumendid rohkem või vähem dokumentaalsesse konteksti. Piir, kus dokumentaalsusest saab fiktsioon, võib aga olla muutlik ja iga teatriuurija saab paika panna oma definitsiooni, lähtudes analüüsitavatest lavastustest.^[1]