Eelleping

Eelleping (ingl letter of intent, preliminary agreement) on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.^[1] Eelleping on sätestatud võlaõigusseaduse §-s 33.

Eellepingut iseloomustab lepingupoolte soov sõlmida tulevikus leping. Eelkõige tuleb eellepingu sõlmimine kõne alla, kui lepingu kohene sõlmimine pole võimalik faktiliste või õiguslike takistuste tõttu.^[2]

Eelleping on siduv kokkulepe, mis peab vastama seadusest tulenevatele sisu- ja vorminõuetele. Kindlasti peab eellepingust selguma, millistel tingimustel tahetakse tulevikus sõlmida põhileping.^[2] Põhiline kohustus, mis eellepingust tuleneb, on kohustus sõlmida võlaõiguslik leping, millest omakorda tekivad pooltele soorituskohustused.^[3]

Eesti kohtupraktika tunnistas eellepingu sarnast siduvat kokkulepet juba enne seda, kui jõustus eellepingu regulatsiooni sisaldav võlaõigusseadus. Võimalust sõlmida eelleping kasutatakse Eesti õiguspraktikas sageli.^[2]