See artikkel vajab ajakohastamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2009) |
Finlandiseerumiseks (saksa keeles Finnlandisierung; rootsi keeles finlandisering) ehk soometumiseks (soome keeles suomettuminen) nimetatakse Soome poliitikat, mil pärast vaherahu sõlmimist Nõukogude Liiduga Teises maailmasõjas tegi Soome iseseisvuse säilitamise nimel ja hiljem majandusliku kasu nimel tihedat koostööd Nõukogude Liiduga, hoidudes vastandumistest Nõukogude Liidule ja sotsialismileeri riikidele (Saksa Demokraatlikule Vabariigile, Poola Rahvavabariigile, Tšehhoslovakkiale), hoolimata oma ametlikust neutraliteedipoliitikast.
Soome sai oma tooteid idaturul turustada üsna lihtsalt. Vastu saadi vajalikku toorainet ja tehnoloogiat, mida mujalt võis olla keerulisem või kallim saada, näiteks tuumareaktoreid.
Soome ja Nõukogude Liidu nn eriliste suhete aluseks oli 1948. aastal sõlmitud nn sõpruse, koostöö ja vastastikuse abistamise leping, samuti Soome kogemused Talvesõja päevilt, kui Soome oli sunnitud, vaatamata Euroopa ja Skandinaavia riikide abilubadustele, pidama sõda oma iseseisvuse eest üksinda.
11. septembril 1945 andis Soome demokraatlikult valitud parlament seaduse, mis tagasiulatuvalt kriminaliseeris Nõukogude-vastase "sõjapoliitika". Endine president Risto Ryti mõisteti kümneks aastaks vangi, peale tema mõisteti vanglakaristus kahele endisele peaministrile, neljale ministrile ja ühele saadikule[1].
Nihe soomlaste suhtumises naaberriiki hakkas toimuma hiljemalt 2022. aasta Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse, mis võimaldas soomlastel võrrelda seda Talvesõjaga.[2]