Geminiidid on üks tuntumaid ja intensiivsemaid iga-aastasi meteoorivoole.
See on jälgitav Kaksikute tähtkujus iga aasta u 6.–19. detsembril maksimumiga (kuni 120 meteoori tunnis) 14. detsembril.[1] Tegu on asteroid 3200 Phaetoni järel liikuvast tolmupilvest pärit kübemetega, mis kiirusega u 35 km/s atmosfääri sisenedes süttivad ja nn langevate tähtedena nähtavaks muutuvad.
Esimesed teated geminiididest pärinevad 1862. aastast; siis oli tunniarvuks 20...30 meteoori.[2] Aja jooksul on meteoorisadu tihenenud, ületades 1990. aastatel tunniarvu 100 ja jõudes sajandi lõpuks tunniarvuni 120...140.
Geminiidide keskmine tihedus on 1...3 g/cm3 – veidi väiksem asteroidide ja kivimeteoriitide omast, üsna sarnane maapealsete kivimite omaga ja tunduvalt suurem kometaarsete meteooride keskmisest (0,3 g/cm3).
Erinevalt teistest meteoorivooludest (perseiidid, leoniidid) ei ole geminiidide allikaks komeet, vaid asteroid 3200 Phaeton, mis avastati 1983. aastal.[3] Spektri ja saba puudumise järgi loetakse see taevakeha kuuluvaks asteroidide hulka, ehkki tema piklik orbiit (kaugeim ots 2,4 aü, lähim ots 0,14 aü kaugusel) meenutab komeetide omi.