Granuliit

Granuliit on kõrgekvaliteediline heledavärviline moondekivim, mis on tekkinud graniidi moondumisel sügaval maakoores kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Põhikoostisosaks on kvarts ja päevakivid. Granuliidile on iseloomulik suur punase granaadi kristallide sisaldus, mis annab kivimile omapärase teralise välimuse. ^[1]

Granuliidid pakuvad geoloogidele huvi, kuna sisaldavad mandrilise maakoore sügavusest pärit aineid. Osa granuliite on dekompressiooni tõttu kõrge temperatuuriga keskkonnast sügavalt Maa seest tõusnud pinnapealsema maakooreni; osa on vastupidi jahtunud ja jäänud Maa sügavusse.

Granuliidis sisalduvad mineraalid varieeruvad sõltuvalt lähtekivimist ning temperatuurist ja rõhust metamorfismi ajal.^[2] Tavatüüpi granuliit, mis on leitud metamorfoossest kivimist mandril, sisaldab pürokseeni, plagioklassi ja granaati, vähesel määral ka sillimaniiti, küaniiti, augiiti, turmaliini ja korundi.

Granuliiti on võimalik eristada rohkete väikeste roosade või punaste granaatide ja gneisja vöödilise tekstuuri järgi.