Back هيداتسا Arabic Хідаца BE Hidatses Catalan Hidatsa Danish Hidatsa German Hidatsa English Hidatsa Spanish Hidatsa EU Hidatsat Finnish Hidatsas French
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | |
| Rahvaarv | |
|---|---|
| 1600–3000 | |
| Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad | |
 USA | 1600–3000 |
| Keeled | |
| Hidatsa keel | |
| Seotud rahvad | |
| Teised Põhja-Ameerika kesktasandike hõimud | |
Hidatsad (endanimetus Hiraacá) on Põhja-Ameerika indiaanlaste hõim, kes on elanud arvatavalt ligi 400 aastat USA-s Põhja-Dakota osariigis.
Hidatsad tegelesid ajalooliselt põlluharimise ja küttmisega. Nad kõnelevad siuu keelkonda kuuluvat hidatsa keelt. Prantslased ja inglased nimetavad hidatsasid gros ventre'ideks (eesti keeles 'suur kõht'), mistõttu võidakse neid segamini ajada Montanas elava samanimelise Gros ventre'i hõimuga. See on tingitud sarnasest märgikeelest, millega iga hõim oma nime väljendas. Ajalooliselt on hidatsasid nimetatud ka minnetaree-indiaanlasteks. Sellise nime andsid neile Põhja-Dakota esimesed asukad mandanid ja see tähendas 'üle jõe tulnud'. Hidatsade arv on tänapäeval umbes 1600–3000, kuid paar sajandit tagasi oli neid palju rohkem.
Euroopa sisserändajate toodud rõuged hävitasid 1837. aastal enamiku Knife'i jõe kaldal elanud hidatsade kolme küla elanikest. Ellujäänud hidatsad ja mandanid ühinesid. Hiljem liitus nendega sõdade ja haiguste tõttu nõrgenenud arikarade hõim. Kolmest hõimust moodustunud liit võitles sõdades mitu aastakümmet üheskoos. 19. sajandi keskpaigas paigutati hidatsad, mandanid ja arikarad Fort Bertholdi reservaati Põhja-Dakotas.