Induktsiooniprobleem ehk induktsiooni õigustuse probleem on filosoofiline probleem induktsiooni õigustuse kohta.
Probleemile andis klassikalise sõnastuse David Hume raamatus "Traktaat inimloomusest": "Olgu inimesed kord täielikult veendunud neis kahes printsiibis, et mingis objektis ei ole iseenesest võetuna mitte midagi, mis võiks anda aluse teha sellest järeldusi objektide kohta peale selle objekti; ning et isegi pärast objektide sagedase ja püsiva ühenduse vaatlemist ei ole meil alust teha mingit järeldust mingi objekti kohta peale nende, mille kohta meil oli kogemus;" (Hume 1739)