Kaabliteooria

Klassikaline kaabliteooria püüab matemaatiliste mudelite abil kirjeldada elektrivoole ja potentsiaalide vahesid passiivsetes närvikiududes (neuriitides), eriti dendriitides. Selleks vaadeldakse närvikiude lihtsustatult järjestikuste ühesuguse ehitusega silindriliste segmentidena. Iga niisuguse segmendi seina moodustab aksonimembraani lipiidide topeltkiht, mille elektrilisi omadusi saab kirjeldada takisti (takistus ${\displaystyle r_{m}}$) ja kondensaatori (mahtuvus ${\displaystyle c_{m}}$) rööplülitusena. Närvikiu mahtuvus ${\displaystyle c_{m}}$ tuleb elektrostaatilistest jõududest, mis toimivad erineva laengute jaotuse tõttu rakuvälises ruumis ja rakusiseruumis üle plasmamembraani väga õhukese lipiidide topeltkihi. Närvikiu pikisuunas tekib vastupanu tõttu, mida tsütosool elektrilaenguga osakestele avaldab, pikitakistus ${\displaystyle r_{l}}$.