Kerksus

Kerksus on võime reageerida, absorbeerida ja kohaneda ja isegi taastuda häirivast sündmusest.^[1] Eeldatakse, et kerkne struktuur/süsteem/ühiskond on suuteline vastu pidama äärmuslikule sündmusele minimaalsete kahjude ja talitlushäiretega sündmuse ajal; pärast sündmust peaks see suutma kiiresti taastada oma talitlusvõime, mis on sarnane või isegi parem kui sündmuse-eelne tase.^[viide?]

Ehitusvaldkonnas märgib kerksus rajatiste võimet absorbeerida või vältida kahjustusi ilma täieliku lagunemiseta. Nii on kerksus hoonete ja infrastruktuuri projekteerimise, hooldamise ja taastamise ning ka ühiskonna jätkusuutliku toimimise eesmärgiks.^[2]^[3]

Kerksuse (ingl resilience) mõiste sai alguse masinaehitusest ja seejärel hakati seda rakendama järk-järgult ka teistes valdkondades. Kerksus on tihedalt seotud haavatavusega. Mõlemad terminid on spetsiifilised sündmuse häiringule, mis tähendab, et süsteem/infrastruktuur/ühiskond võib olla ühe sündmuse suhtes haavatavam või vähem kerkne kui teise sündmuse suhtes. Samas ei ole need terminid teineteise täpsed vastandid. Üks ilmne erinevus on see, et haavatavus keskendub süsteemi vastuvõtlikkuse hindamisele sündmuse-eelses faasis, kuid kerksus rõhutab dünaamilisi omadusi sündmuse-eelses, sündmuse toimumise aegses ja sündmusejärgses faasis.^[4]

Kerksus on mitmetahuline omadus, mis hõlmab nelja dimensiooni: tehnilist, organisatsioonilist, sotsiaalset ja majanduslikku.^[5] Seetõttu ei pruugi ühe mõõdiku kasutamine olla kerksuse kirjeldamiseks ja kvantifitseerimiseks asjakohane. Masinaehituse ingliskeelses terminoloogias iseloomustatakse kerksust nelja R-iga: robustness – vastupidavus, redundancy – tugevusvaru, resourcefulness – leidlikkus ja rapidity – kiirus. Viimase aja uurimistööde põhjal on välja töötanud mitmeid lähenemisviise kerksuse kvantifitseerimiseks eri külgedest, nagu näiteks funktsionaalsuse ja sotsiaalmajanduslikkusega seotud aspektid.^[4]

Tehiskeskkond vajab kerksust olemasolevate ja esilekerkivatele ohtude vastu, nagu näiteks tugevad tormid või maavärinad, ning vastupidavuse ja tugevusvaruga tuleb arvestada arvestada juba hoonete projekteerimisel. Seejärel saab juba keskenduda nendele lähenemisviisidele, mis on efektiivsed toimetulemiseks muutuvate tingimuste põhjustatud uute mõjudega.^[6]

Kerksuse kasutamine masinaehituses on inspireerinud ka teisi valdkondi ja mõjutanud seda, kuidas neis kerksust tõlgendatakse, nagu näiteks tarneahela kerksus, küberkerksus. Kerksus on nüüd saanud üheks võtmesõnaks ka julgeolekuteemade üle arutamisel.^[7]

↑ "What is critical infrastructure? Why is resilience important?".
↑ Jennings, Barbara J.; Vugrin, Eric D.; Belasich, Deborah K. (2013). "Resilience certification for commercial buildings: A study of stakeholder perspectives". Environment Systems and Decisions. 33 (2): 184–194. DOI:10.1007/s10669-013-9440-y.
↑ Herrera, Manuel; Abraham, Edo; Stoianov, Ivan (13. veebruar 2016). "A Graph-Theoretic Framework for Assessing the Resilience of Sectorised Water Distribution Networks". Water Resources Management (inglise). 30 (5): 1685–1699. DOI:10.1007/s11269-016-1245-6. ISSN 0920-4741.
↑ ^4,0 ^4,1 Sun, Wenjuan; Bocchini, Paolo; Davison, Brian (2018). "Resilience metrics and measurement methods for transportation infrastructure: the state of the art". Sustainable and Resilient Infrastructure. 5 (3): 1–32. DOI:10.1080/23789689.2018.1448663.
↑ Bruneau, Michel; Chang, Stephanie E.; Eguchi, Ronald T.; Lee, George C.; O’Rourke, Thomas D.; Reinhorn, Andrei M.; Shinozuka, Masanobu; Tierney, Kathleen; Wallace, William A. (november 2003). "A Framework to Quantitatively Assess and Enhance the Seismic Resilience of Communities". Earthquake Spectra (Ameerika inglise). 19 (4): 733–752. DOI:10.1193/1.1623497. ISSN 8755-2930.
↑ , lk 29–49 {{citation}}: eiran tundmatut parameetrit |kirjastaja= (juhend); puuduv või tühi pealkiri: |title= (juhend)
↑ "Julgeolek ja kerksus". https://icds.ee/et/tag/julgeolek-ja-kerksus/. 18. november 2022. Vaadatud 11. detsembril 2022. {{netiviide}}: välislink kohas |väljaanne= (juhend)

[1] "What is critical infrastructure? Why is resilience important?".

[ResilienceCertification-2] Jennings, Barbara J.; Vugrin, Eric D.; Belasich, Deborah K. (2013). "Resilience certification for commercial buildings: A study of stakeholder perspectives". Environment Systems and Decisions. 33 (2): 184–194. DOI:10.1007/s10669-013-9440-y.

[3] Herrera, Manuel; Abraham, Edo; Stoianov, Ivan (13. veebruar 2016). "A Graph-Theoretic Framework for Assessing the Resilience of Sectorised Water Distribution Networks". Water Resources Management (inglise). 30 (5): 1685–1699. DOI:10.1007/s11269-016-1245-6. ISSN 0920-4741.

[:0-4] 4,0 ^4,1 Sun, Wenjuan; Bocchini, Paolo; Davison, Brian (2018). "Resilience metrics and measurement methods for transportation infrastructure: the state of the art". Sustainable and Resilient Infrastructure. 5 (3): 1–32. DOI:10.1080/23789689.2018.1448663.

[:1-5] Bruneau, Michel; Chang, Stephanie E.; Eguchi, Ronald T.; Lee, George C.; O’Rourke, Thomas D.; Reinhorn, Andrei M.; Shinozuka, Masanobu; Tierney, Kathleen; Wallace, William A. (november 2003). "A Framework to Quantitatively Assess and Enhance the Seismic Resilience of Communities". Earthquake Spectra (Ameerika inglise). 19 (4): 733–752. DOI:10.1193/1.1623497. ISSN 8755-2930.

[6] , lk 29–49 {{citation}}: eiran tundmatut parameetrit |kirjastaja= (juhend); puuduv või tühi pealkiri: |title= (juhend)

[7] "Julgeolek ja kerksus". https://icds.ee/et/tag/julgeolek-ja-kerksus/. 18. november 2022. Vaadatud 11. detsembril 2022. {{netiviide}}: välislink kohas |väljaanne= (juhend)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]