Kihelkond

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artikli neutraalsus on vaidlustatud! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust.

Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

See artikkel räägib kirikute ümber kujunenud kihelkondadest; varasemate kihelkondade kohta vaata artiklit Muinaskihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus. Kihelkonnal on oma vaimulik, ka on kihelkonnal oma kirik, kuigi kihelkonna territooriumil võib olla ka abikirikuid ja kabeleid. EELK kirikuseadustik defineerib kihelkonda kui koguduse ajalooliselt väljakujunenud või muul viisil kindlaks määratud tegevuspiirkonda.^[1]

Kihelkonnad esinevad üldiselt konfessioonisiseselt. Nii näiteks oli Leedus aastal 1983 üle 700 kihelkonna, neist 630 olid katoliku kihelkonnad, 52 olid vanausuliste kihelkonnad, 41 olid õigeusu kihelkonnad, 25 olid luterlikud kihelkonnad, 5 kihelkonda oli kalvinistidel ja 4 kihelkonda baptistidel.

Teatmikes, õpikuis, ilukirjanduses ja ka Vikipeedias eristatakse muinaskihelkondi ja kirikukihelkondi. Taolist jaotust ei saa pidada korrektseks, sest muinaskihelkondi per se polnud olemas. Segadus tekkis tõenäoliselt latiniseeritud kiligunda väärast tõlgendamisest: kiligunda tuletati kihelkonnast, kuigi Taani hindamisraamatus antav vanim lähtevorm on hoopiski kylægund ehk külägund, kilägund, tänapäeva külakond.

Külakonda, mis ühendas mitukümmend küla, võib pidada II aastatuhande alguse põhiliseks ja rippumatuks eestlaste territoriaal-sotsiaalseks ühenduseks, oma kindlate piiride, maakorralduse, omandisuhete ja juhtimisega. Taani hindamisraamatus väikses nimistus on ära märgitud 29 külakonda, neile lisandub mõni märkimata jäänud külakond Põhja-Eestis ja Saaremaal ning kümmekond oletatavat külakonda Sakalas ja Ugandis. Kokku võis tänase Eesti ja Põhja-Läti pinnal olla umbes 45 eestlaste külakonda, mis teeb külakonna keskmiseks pinnaks üle 1000 ruutkilomeetri, millel elas umbkaudu 4000 inimest.

Teated külakondade ühinemisest-mitteühinemisest maakondadesse (lad. provincia) on üsna kaudsed, sest pole üheselt selge, kas tegemist oli geograafilise (nt Vironia), etnilise (Vironenses) või geograafilis-etnilise jaotusega.