Kihelkond

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artikli neutraalsus on vaidlustatud! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust.

Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

See artikkel räägib kirikute ümber kujunenud kihelkondadest; varasemate kihelkondade kohta vaata artiklit Muinaskihelkond

Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus. Kihelkonnal on oma vaimulik, ka on kihelkonnal oma kirik, kuigi kihelkonna territooriumil võib olla ka abikirikuid ja kabeleid. EELK kirikuseadustik defineerib kihelkonda kui koguduse ajalooliselt väljakujunenud või muul viisil kindlaks määratud tegevuspiirkonda.^[1]

Kihelkonnad esinevad üldiselt konfessioonisiseselt. Nii näiteks oli Leedus aastal 1983 üle 700 kihelkonna, neist 630 olid katoliku kihelkonnad, 52 olid vanausuliste kihelkonnad, 41 olid õigeusu kihelkonnad, 25 olid luterlikud kihelkonnad, 5 kihelkonda oli kalvinistidel ja 4 kihelkonda baptistidel.