Kiirgavus

Kiirgavus (inglise keeles radiant exitance), tähis ${\displaystyle M_{\text{e}}}$, on radiomeetrias kiirgusallika pinnaühikult lähtuv kiirgusvoog:

${\displaystyle M_{\text{e}}={\frac {\Phi _{\text{e}}}{A}},}$

kus ${\displaystyle \Phi _{\text{e}}}$ on pinnalt ${\displaystyle A}$ lähtuv kiirgusvoog.

Kiirgavuse mõõtühik on vatt ruutmeetri kohta (W/m²).

Kui kiirgavus on pinna punktides erisugune, kirjeldab seda suurust kiirgusvoo ja pinnaelemendi tuletiste jagatis:

${\displaystyle M_{\text{e}}={\frac {\mathrm {d} \Phi _{\text{e}}}{\mathrm {d} A}},}$

kus ${\displaystyle \mathrm {d} \Phi _{\text{e}}}$ on antud punkti sisaldavalt lõpmata väikeselt pinnaelemendilt ${\displaystyle \mathrm {d} A}$ lähtuv kiirgusvoog.^[1]

Kiirgavust võib vaadelda ka kui energiat ${\displaystyle \mathrm {d} Q,}$ mis ajaühikus ${\displaystyle \mathrm {d} t}$ pinnaelemendilt kiirgusega üle kandub:

${\displaystyle M_{\text{e}}={\frac {\mathrm {d} ^{2}Q}{\mathrm {d} A\cdot \mathrm {d} t}}.}$

Märkus. Kui vaatluse all on ainult radiometrilised suurused, siis kiirgavuse ja kiirgusvoo tähistes indeksit e (ingl energetic) ei kasutata.

Kiirgavusele kui radiomeetrilisele suurusele vastab fotomeetrias valguskiirgavus.