Back Steengoed AF خزف حجري Arabic Gres (ceràmica) Catalan Kamenina Czech Stentøj Danish Steinzeug German Stoneware English Gres Spanish Gres EU سنگینه FA

Kivikeraamika

Glasuuritud kivikeraamika Hani dünastia aegsest Hiinast. Honolulu Kunstimuuseum
Teetass Lõuna-Songi dünastia ajast 12. sajandil. Metropolitani Kunstimuuseum[1]

Kivikeraamika on keraamika liik, milles saviesemed põletatakse kõrgel temperatuuril, ligikaudu 1150–1500 ˚C juures kivikõvaks, mistõttu tooted on vastupidavamad kui madalkuumuskeraamika.[2]

Ajalooliselt on kivikeraamika küll noorem kui madalkuumuskeraamika, kuna vajaliku kuumuse saavutamine ja hoidmine pika aja vältel oli tehniliselt keeruline, kuid see tehnoloogia on siiski üpris vana: Induse kultuuris valmistati kivikeraamikat suurel hulgal juba 2600–1900 eKr[3][4]. Varaseid näiteid on leitud ka Hiinast[5][6], kus tootmine muutus suuremahuliseks alates Hani dünastiast.[7][8] Keskaja alguseks oli kivikeraamika levinud teisteski Ida-Aasia kultuurides Jaapanist Korea ja Taini. Euroopas seevastu levis kivikeraamika alles hiliskeskajal, kuna siinsed põletusahjud olid vähem efektiivsed ja vajalikud saviliigid haruldasemad. Algselt oli see suurel määral Saksamaa eksporttoode.[9] Mitmete sealsete keskuste, nt Siegburgi tooteid kasutati kesk- ja varauusajal ka Eesti linnades[10]. Nõuvormidest on keskajal tuntumad kannud, näiteks jakobakannud, ja peekrid, varauusaega kuuluvad reljeefkaunistustega kannud, habemikkannud, uusaega mineraalveepudelid.

Traditsiooniliselt on Ida-Aasias liigitatud keraamika kõrg- ja madalkuumuskeraamikaks, võrdsustades kivikeraamika üldjuhul portselaniga. Kivikeraamika eristamine temperatuuriskaalal madalkuumuskeraamika (1000–1200 °C) ja portselani (1200–1400 °C) vahel paikneva keraamikaliigina pärineb Euroopast.[11]

Tänapäeval eristatakse keraamikatööstuses viit liiki kivikeraamikat: traditsioonilist, peen-, keemilist, kuumuskindlat ja elektrilist. Liigituse aluseks on nii tootmisviisid kui ka toodete otstarve, näiteks kasutatakse keemilist kivikeraamikat sageli tööstuslike hapete hoiustamiseks[12]

  1. ↑ "Tea Bowl with "Hare's-Fur" Glaze". Metropolitan Museum of Art. 30. november 2012. Vaadatud 19. veebruar 2013.{{cite web}}: CS1 hooldus: url-olek (link)
  2. ↑ Leo Rohlin. "Keraamika käsiraamat" Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2012, lk 311.
  3. ↑ Satyawadi, Sudha (1. juuli 1994). "Proto-Historic Pottery of Indus Valley Civilization; Study of Painted Motif". D.K. Printworld. Lk 324. ISBN 978-8124600306.
  4. ↑ Blackman et all (1992). The Production and Distribution of Stoneware Bangles at Mohenjo-daro and Harappa as Monitored by Chemical Characterization Studies. Madison, WI, USA: Prehistory Press. Lk 37–44.
  5. ↑ The Editors of Encyclopaedia Britannica. "Stoneware". Encyclopædia Britannica. Encyclopædia Britannica, inc. {{cite web}}: parameetris |author= on üldnimi (juhend); puuduv või tühi |url= (juhend)
  6. ↑ Sato, Masahiko. "Chinese Ceramics: A Short History" (1st edition). John Weatherhill, Inc. (1981), lk 15.
  7. ↑ Li, He. "Chinese Ceramics: A New Comprehensive Survey". Rizzoli International Publications, Inc. New York, New York (1996), p. 39.
  8. ↑ Rhodes, Daniel. "Stoneware and Porcelain: The Art of High-Fired Pottery". Chilton Co., Philadelphia, Pennsylvania (1959), lk 7-8.
  9. ↑ Crabtree, Pamela, ed., "Medieval Archaeology", Routledge Encyclopedias of the Middle Ages. Routledge, 2013, ISBN 113558298X, 9781135582982.
  10. ↑ E. Russow. Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17. sajandil. ISBN-13 978-9985-9525-3-5
  11. ↑ Valenstein, S. (1998). "A handbook of Chinese ceramics", pp. 22, 59-60, 72, Metropolitan Museum of Art, New York. ISBN 9780870995149
  12. ↑ F. Singer & S. S. Singer. "Industrial Ceramics". London: Chapman & Hall, 1963

Kivikeraamika

Dodaje.pl - Ogłoszenia lokalne