See artikkel vajab toimetamist. (November 2014) |
Kvoot on millegi jaoks kehtestatud piirmäär.
Majanduses kehtestavad riikide valitsused kvootidega teatud koguselised piirangud kindlatele sisse- ja väljaveo kaupadele või teenustele. Kvoot on kaubanduses tõhusam kui tariif, sest tollid tõstavad impordi hinda ja muudavad selle vähem konkurentsivõimeliseks. Tollid on reeglina kõrgemad lõpptoodangule ja madalamad toormele. Kaubanduses kasutatavad kvoodid võivad olla valikulised – eri maadele võivad teatud kvoodid olla kohustuslikud (majanduses, relvatööstuses). Hinnakvoodid erinevad impordikvootidest. Hinnakvoodid lubavad riiki sisse vedada kindla koguse tollimaksuvaba või madalama tollimaksumääraga kaupa. Kvoodi ületanud kaubale kehtib kõrgem tollimaks. Sisseveokvoodiga kitsendatakse kauba sissevedu (mõnikord täielikult). Koguseliselt määratavad kaubapiirangud kehtestati suurel määral I maailmasõja ajal ja järel. 1920. aastate jooksul majanduses kvoodid järk-järgult tühistati ja asendati tariifidega. Järgmine ulatuslik kvootide kasutuselevõtt toimus suure majanduslanguse ajal 1930. aastate alguses. Pärast II maailmasõda Euroopas kvootide kasutamine vähenes, USA-s aga jätkus.[1]
<ref>
-silt. Viide nimega Lv2mq
on ilma tekstita.