Lulo-maavits

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2024) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Lulo-maavits
Terve ja poolitatud küps vili (lulo)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Maavitsalaadsed Solanales
Sugukond	Maavitsalised Solanaceae
Perekond	Maavits Solanum
Liik	Lulo-maavits
Binaarne nimetus
Solanum quitoense Lam.
Sünonüümid
Solanum angulatum Ruiz & Pav. Solanum macrocarpon Molina (non L.: homonym) Solanum macrocarpon Pav. ex Dunal in DC. (nomen nudum, homonym) Solanum nollanum Britton Solanum quitense Kunth Solanum quitoense f. septentrionale (R.E.Schult. & Cuatrec.) D'Arcy Solanum quitoense var. septentrionale R.E.Schult. & Cuatrec.

Lulo-maavits, tuntud ka kui naranjilla (hispaania hääldus: [naɾaŋˈxiʎa] – 'väike apelsin') Ecuadoris ja Panamal, ning kui lulo ([ˈlulo], Ketšua keeles) Colombias, on subtroopiline püsik Lõuna-Ameerika loodeosast. Selle maavitsalise ladinakeelne nimi Solanum quitoense tähendab Quitost pärit maavitsa.^[1]

Lulo-maavitsa taim on atraktiivne, suurte piklik-südaja või ovaalse kujuga lehtedega, mis võivad olla kuni 45 cm pikad. Taime lehed ja varred on kaetud lühikeste lillade karvakestega. Taimed on õrnad ja vajavad kaitset tugeva tuule ja otsese päikesevalguse eest. Nad kasvavad kõige paremini poolvarjus.

Lulo-maavitsa vili on lulo. Sellel on tsitruse maitse, mida mõnikord kirjeldatakse kui rabarberi ja laimi segu. Lulo mahl on roheline ja seda kasutatakse enamasti kas värske mahlajoogina või kääritatud joogina, mida kutsutakse luladaks.