Magnetostriktsioon

Magnetostriktsiooni animatsioon

Magnetostriktsioon on ferromagnetiliste materjalide omadus muuta magnetvälja toimel oma mõõtmeid (analoogiliselt pieso-pöördefektiga).^[1]

Efekti täheldas esimest korda James Joule 1842. aastal, uurides raua proove.^[2] Magnetostriktiivne efekt ilmneb lisaks näiteks niklil, nikli-raua sulamitel ja mõnel ferriidil (näiteks NiFeO₄).

Ferromagnetilistes südamikes põhjustab magnetostriktiivne efekt sisemisi hõõrdejõude, mis omakorda tekitab südamikes soojuslikke energiakadusid. Samuti põhjustab efekt trafodes madalasageduslikku suminat.^[3] (Listen^ⓘ)

↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega EE on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega nu9l4 on ilma tekstita.
↑ Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega UGn1l on ilma tekstita.

[EE-1] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega EE on ilma tekstita.

[nu9l4-2] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega nu9l4 on ilma tekstita.

[UGn1l-3] Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega UGn1l on ilma tekstita.

[1]

[2]

[3]