Mikrobiootaks nimetatakse teatud piirkonna kõikide mikroorganismide kogumit.[1] Välja saab tuua näiteks keskkonnas mulla mikrobioota või erinevate taimede mikrobioota.[2]
Iga inimese keharaku kohta leidub inimeses 1,3 bakterirakku.[3] Inimkeha koloniseerivad mikroobid moodustavad igale anatoomilisele piirkonnale eraldi mikrobioota (näiteks seedetrakti mikrobioota või tupe mikrobioota), milles leidub sellele piirkonnale iseloomulikke mikroorganisme (baktereid, seeni ja viiruseid). Inimese puhul on enim on uuritud seedetrakti naha, suu ja tupe mikrobiootasid.[4]
Paljudes teadusartiklites tehakse vahet "mikrobioomil" ja "mikrobiootal/mikroflooral", et kirjeldada esimesel juhul ühes keskkonnanišis elutsevate mikroorganismide genoomide kogumikke ja teisel juhul mikroorganisme keskkonnas üksikult.[5][6][7] Algselt olid mikrobioomi ja mikrobioota/mikrofloora tähendused üsna sarnased, kuna oli vähem tehnilisi võimalusi eristada mikroorganisme uuritavates kooslustes.
{{ajakirjaviide}}
: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
<ref>
-silt. Viide nimega iFk4T
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega FJdpd
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega 34Zvs
on ilma tekstita.