Our website is made possible by displaying online advertisements to our visitors.
Please consider supporting us by disabling your ad blocker.
Neurootilisus
- Mitte segi ajada Neuroosiga.
Neurootilisus on psühholoogias suure viisiku teooria järgi üks isiksuse viiest omadusest.
Inimesed, kelle neurootilisus on keskmisest suurem, on tõenäoliselt emotsionaalsed ja tunnevad ka keskmiselt tihedamini selliseid emotsioone nagu ärevus, mure, hirm, viha, kadedus, armukadedus, süütunne, depressioon ja üksindus[1][2]. Neurootilisemad inimesed reageerivad negatiivsemalt stressitekitajatele, tõlgendavad tavalisi olukordi ohtlikena ja väikseid pettumusi lootusetult keerulistena. Suure neurootilisusega inimesed on tihti endassetõmbunud ja arglikud, neil võib olla probleeme oma tungide kontrollimise ja rahuldusvajaduse edasilükkamisega.[1] Väga suur neurootilisus võib olla põhjuseks levinud vaimsete häirete arenemiseks:[3] depressioon, foobia, paanikahäired, muud ärevushäired, sõltuvushäired – neuroosiga esinevad sümptomid.[3][4][5][6]
- ↑ 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimega:2on ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimega:0on ilma tekstita. - ↑ 3,0 3,1 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimega:1on ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaX4Wtbon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaoD4xyon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegatRFEson ilma tekstita.
Previous Page Next Page
