Neurootilisus on psühholoogias suure viisiku teooria järgi üks isiksuse viiest omadusest.
Inimesed, kelle neurootilisus on keskmisest suurem, on tõenäoliselt emotsionaalsed ja tunnevad ka keskmiselt tihedamini selliseid emotsioone nagu ärevus, mure, hirm, viha, kadedus, armukadedus, süütunne, depressioon ja üksindus[1][2]. Neurootilisemad inimesed reageerivad negatiivsemalt stressitekitajatele, tõlgendavad tavalisi olukordi ohtlikena ja väikseid pettumusi lootusetult keerulistena. Suure neurootilisusega inimesed on tihti endassetõmbunud ja arglikud, neil võib olla probleeme oma tungide kontrollimise ja rahuldusvajaduse edasilükkamisega.[1] Väga suur neurootilisus võib olla põhjuseks levinud vaimsete häirete arenemiseks:[3] depressioon, foobia, paanikahäired, muud ärevushäired, sõltuvushäired – neuroosiga esinevad sümptomid.[3][4][5][6]
<ref>
-silt. Viide nimega :2
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega :0
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega :1
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega X4Wtb
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega oD4xy
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega tRFEs
on ilma tekstita.