Nutikodu

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2018) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Nutikodu ehk tark kodu (inglise keeles smart home) on koduseadmete kasutamise ja nende tarbimise kontrollimine kas käsitsi või automaatselt.

Alguse sai kodu targemaks ja oma töö tegemise lihtsamaks muutumine sellega, kui hakati tootma pesumasinaid ja muid tänapäeval juba väga tavalisi seadmeid. On ka seadmeid, mis sellesse süsteemi ei kuulu, samuti ei saa interneti kaudu ühendust kõigi valgustilülititega. Kodused seadmed ja kontrollpult suhtlevad nutistu (ehk asjade Interneti) kaudu. Riistvara võib ka sisaldada sensoreid (näiteks kaamerate ja termomeetrite omi), regulaatoreid ja suhtlemiseks vajalikke süsteeme. Juhtpult võib olla nii ühe asja juhtimiseks näiteks oma nutitelefoniga Bluetoothi kaudu või sülearvutiga läbi interneti teisest maailma otsast. Nutikodu süsteemid on loodud koos töötama, kuigi koosnevad mitmest eri otstarbeks mõeldud seadmest. Tavaliselt on seadmed ühendatud kahte moodi: kas Wi-Fi kaudu või voolujuhtme kaudu. Need on omakorda ühendatud tarkvarasüsteemiga, kuhu on võimalik kliendil oma valitud seadmega ligi pääseda ja vajadusel midagi muuta või lihtsalt kontrollida, kas kõik vastab tema soovidele. Populaarseimad rakendused sisaldavad termostaate, turvasüsteeme, valgustust, ukselukke, suitsuandureid, külmikuid, pesumasinaid ja palju muid seadmeid.^[1]

Koduautomaatikas kasutatav kontroller kasutab seadmetega suhtlemisel madala võimsusega raadiolaineid (Z-wave ja Zigbee), mis levivad kergelt läbi seinte, põrandate ja tubade. Funktsionaalsuse laiendamine lisamoodulite, turva, zigbee, energia, P1, KNX jpt, abil annab kontrollerile lõputud uuendusvõimalused. Lisaks sellele, on võimalik juhtmevaba lahendust lihtsasti võimalik ühendada ka läbi olemasolevate elektriliinide või andmesidejuhtmete. Samuti on süsteemi võimalik integreerida sadade turul olevate automatiseerimisseadmetega.^[2]