PID-regulaator

Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Miks see märkus siin on?) (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

PID-regulaator ehk proportsionaal-integraal-diferentsiaalregulaator ehk PID-kontroller (inglise keel PID controller) on tehisjuhtimissüsteemides üks levinumaid tagasisidestatud juhtimisskeeme, kus rööbiti on lülitatud proportsionaal-, integraal- ja diferentsiaalregulaatorid. Ajalooliselt on PID-regulaatorit peetud parimaks.^[1]

Tänapäeva tööstuses on rohkem kui 95% juhtimissüsteemidest PID-regulaatoriga, sageli kasutatakse ka PI-regulaatoreid. PID-regulaatorit kohtab tänapäeval igal pool, kus on vaja midagi juhtida ^[2]. Regulaatoreid valmistatakseka erinevas kujunduses. Olemas on ka eraldi kestas paiknevaid iseseisvaid süsteeme ühe või kahe PID-regulaatoriga, mida toodetakse igal aastal sadades tuhandetes ning kasutusel on ka veel palju muid lahendusi. PID-regulaatoritel on oluline roll hajusüsteemide juhtimisel. PID-regulaatorit kasutatakse ka paljudes eriotstarbelistes juhtimissüsteemides. Tihti on juhtimine kombineeritud loogika- ja järjestikfunktsioonidega, selektorite ning lihtsate funktsiooniplokkidega, mis moodustavad keerulise automatiseeritud süsteemi. Selliseid süsteeme kasutatakse elektrijaamades, transpordis ning tootmises. PID-regulaator on juhtimissüsteemide planeerimisel üks põhilisi alustalasid. Need regulaatorid on ka iga inseneri tööriistakastis oluline komponent. PID-regulaatorid on üle elanud ka mitmeid muudatusi oma tehnoloogias, alustades mehaanilistest ja pneumaatilistest seadmetest, mikroprotsessorite ning elektronlampidega regulaatoriteni, samuti on arenenud ka transistorid ja mikroskeemid. Mikroprotsessoril on olnud väga suur mõju PID-regulaatorite kujunemisele. Peaaegu kõik PID-regulaatorid põhinevad tänapäeval mikroprotsessoritel.^[3]