Paleoeskimod

Paleoeskimod olid rahvad, kes asustasid Arktika piirkonda Tšukotkast (näiteks Tšortov Ovrag)^[1] üle Põhja-Ameerika kuni Gröönimaani enne tänapäeva eskimoid (inuitid ja jupikid) ning neile lähedasi arheoloogilisi kultuure. Nad ei olnud tänapäeva eskimote esivanemad ega keelesugulased.

Nende kõige varasemad kultuurid (varajased paleoeskimod) kujunesid 2500. aastaks eKr, ja nende viimane kultuur, Dorseti kultuur, kadus 1500. aastaks pKr.

Paleoeskimote algkodu oli Beringias umbes 2500–2000 eKr.^[2][3][4] Varsti levisid nad Põhja-Kanadasse, Arktika saarestikku ja Gröönimaale. Seal kujunes mitu kultuuri, millele on ühised väikesed kivist tööriistad, mille seas olid ka luust oda otsa kinnitatavad mikrolõiketerad.

Paleoeskimod ei olnud Arktika oludega nii hästi adapteerunud nagu neoeskimod.

Paleoeskimote tehnika oli hilisemate kultuuridega võrreldes algeline.^[5]

Paleoeskimod levisid Beringiast või Siberi kirdenurgast ja Wrangeli saartest kuni Peary maani Gröönimaa põhjaosas.^[5]

Sajandite jooksul võtsid paleoeskimod kasutusele kildast ja luust tööriistad, keraamika, paremad harpuunid ja traanilambid. Mõned uued leiutised tulid mõneks ajaks kasutusele, unustati mitmeks sajandiks ja ilmusid siis jälle.

Hilisemad paleoeskimod kasutasid jääkingi ja päikeseprille.^[6]

Paleoeskimote kultuuridest on säilinud kivihunnikutest ümbritsetud majaasemeid ning kivist, luust ja puust esemeid.

Kõik paleoeskimote kultuurid olid küttide ja kalastajate kultuurid. Mere- ja maismaaloomade osatähtsus oli kultuuriti erinev, sõltudes saadaolevatest jahiloomadest ja tehnikast. Maismaal kütiti tavaliselt karibuid, lumejäneseid jms imetajaid ning linde. Rannikul püüti kala ning kütiti harpuunide ja odade abil mereimetajaid. Inimesed elasid tavaliselt telkides, kuid mõnikord olid onnid pooleldi maa alla kaevatud. Tüüpiline talvelaager oli pikk nahkonn, kus pered elasid kõrvuti. Talvelaagris võis elada kümneid, isegi sadu inimesi. Suvelaagrid olid väikesed ja koosnesid nahkonnidest, kus elas üks või mõni pere.^[7][8][6]

Paleoeskimote seas olid:

• Eel-Dorseti kultuur
• Saqqaqi kultuur Gröönimaal (2500–800 eKr)
• Independence I ja Independence II Kanada kirdeosas ja Gröönimaal (umbes 2400–1800 eKr ja umbes 800–1 eKr)
• Groswateri kultuur Labradoris ja Nunavikis ning Dorseti kultuur (500–1500 eKr), mis levisid kogu arktilises Põhja-Ameerikas

Dorseti kultuur oli viimane suurem paleoeskimote kultuur Arktikas enne seda, kui praegusest Alaskast ida poolt rändasid 2. aastatuhande esimesel poolel pKr sisse Thule kultuuri kandjad, tänapäeva inuittide esivanemad.^[9]

Paleoeskimod olid peamiselt kiviaegsed kütid ja kalastajad, kes elasid väikeste rühmadena mitmel pool Arktikas.