Parthenopaios on vanakreeka mütoloogias üks või kaks tegelast.
Tavaliselt räägitakse ühest Parthenopaiosest, kes oli Hippomenese ja Atalanta ainus laps ja langes sõjas Seitse Teeba vastu ühena sõjapealikest, olles kaotajate poolel.
Esiteks tundub Hippomenese ja Atalanta poeg liiga noorena selleks, et sõjas Seitse Teeba vastu pealikuks saada. Äärmisel juhul sobiks 10 aastat hiljem toimunud epigoonide sõjaretk. Teiseks torkab silma, et enamik sõjapealikke olid omavahel sugulased; ei Hippomenes ega Atalanta kuulunud Argose kuningasukku. Kolmandaks kasvas Hippomenese ja Atalanta poeg üles Boiootias, mille pealinn oli Teeba, ja pidi seetõttu sõdima oma pealinna vastu.
Apollodorose järgi oli Parthenopaioseid kaks. Üks neist oli Hippomenese ja Atalanta poeg. Teine oli Argose kuninga Talaose poeg ning seega Adrastose ja Hippomedoni vend, Amphiaraose naisevend, Polyneikese ja Tydeuse äia vend.
Parthenopaiose tappis Apollodorose järgi Periklymenos, Euripidese järgi Amphidikos. Adrastos pidas langenute matusetuleriida juures kõne, mille järgi Parthenopaiost mehed austasid ja paljud naised armastasid. Ta ei teinud iial ülekohut, rõõmustas, kui tema rahvas rõõmu tundis, ja kurvastas, kui tema rahvas oli kurb.
Pole teada, et tal oleks naist või järglasi olnud.