Pseudokood on mitteametlik kõrgtasemeline arvutiprogrammi või algoritmi tööpõhimõtte kirjeldus.
Pseudokoodis kasutatakse normaalse programmeerimiskeele struktuuri, aga selle põhiline eesmärk on olla loetav inimeste, mitte masina jaoks. Tüüpiliselt ei sisalda pseudokood detaile, mida masin vajab algoritmi mõistmiseks, näiteks muutujate deklaratsioonid, süsteemispetsiifilised koodiread ning alamprogrammid. Programmeerimiskeelele lisatakse vajadusel kirjeldusi loomulikus keeles või kompaktses matemaatilises kirjaviisis. Pseudokoodi eesmärk on lihtsal viisil inimestele seletada, kuidas kood töötab. See on palju tõhusam ja keskkonnast sõltumatu kirjeldus algoritmi tööpõhimõttest. Seda kasutatakse sagedasti õpikutes ja teaduslikes väljaannetes, mis dokumenteerivad algoritme. Samuti ka arvutiprogrammide arendamises, kus visandatakse valmis programmi struktuur enne programmeerimise alustamist.
Pseudokoodi süntaksil puudub igasugune standard, kuna pseudokoodis programmi ei saa käitada. Pseudokood sarnaneb, aga ei tohi eksitada luukere programmeerimisega, mis kompileerub ilma veateadeteta. Voodiagrammid, drakon-diagrammid ja ühtse modelleerimiskeele diagramme saab vaadata kui graafilisi alternatiive pseudokoodile, aga need nõuavad rohkem ruumi paberi peal. Programmeerimiskeel HAGGIS kujutab endast ühendavat silda pseudokoodi ja teiste programmeerimiskeelte vahel.