Ribalaius

Ribalaius (inglise keeles bandwidth) on signaalitöötluses sagedusvahemik signaali sagedusspektris, mille ulatus signaal pole nõrgenenud määratletud tasemest madalamale. Signaali nõrgenemist väljendatakse üldiselt detsibellides.

Nõrgenemise tasemeks alumisel ja ülemisel piirsagedusel valitakse sageli pool signaali võimsusest ehk ümmarguselt 3 dB (${\displaystyle 10\cdot \log 0,5\approx -3{,}01\,\mathrm {dB} }$), millele vastab signaali pinge vähenemine tasemeni ${\displaystyle 1/{\sqrt {2}}\approx 0,707}$ maksimaalsest väärtusest.

Digitaalses andmetöötluses mõistetakse ribalaiuse all edastuskanali läbilaskevõimet ehk suurimat võimalikku või vajalikku andmeedastuskiirust kanalis, mõõtühik bitt sekundis (bit/s) või bait sekundis (B/s). Ribalaiusega iseloomustatakse ka suurimat andmehulka, mida süsteem võib ajaühikus töödelda (salvesada, edastada).

Näiteks telefonsides kasutatakse Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union ehk ITU) soovituse kohaselt helisagedusvahemikku 300–3400 Hz, seega on ribalaius 3100 Hz. Digitaalne ribalaius on üldkasutatavas telefonivõrgus (PSTN) 64 kbit/s.