SARS-CoV

Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus
Sünonüümid	SARS-CoV, SARS-i koroonaviirus[viide?]
SARS-CoV virion
Tüübid	viirus
Esinemissagedus	8098 juhtumit (2002-2004)
Surmad	774 (2002-2004)

Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus ehk SARS-CoV on viirus, mis põhjustab SARS-i.^[1]

See on RNA-viirus, mis nakatab kopsude epiteelkudesid ning siseneb peremeesrakku, seondudes ACE2 retseptoritega. SARS-CoV on nakkav inimestele, nahkhiirtele ja tsiibetitele.

16. aprillil 2003 teatas Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), et 10 riigi 13 labori koostöö tulemusel tuvastati, et SARS-i haiguspuhangu põhjus on uus koroonaviirus, mis polnud varem inimeste seas levinud.^[2] Ameerika Ühendriikide Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus ja Kanada riiklik mikrobioloogia laboratoorium tuvastasid SARS-CoV genoomi aprillis 2003. Lõpliku kinnituse, et haiguspuhangu põhjustas SARS-CoV andis Erasmuse Rotterdami ülikooli labor, mis tõestas makaakide peal, et viirus põhjustab SARS-i.

2006. aastal tõestasid Hiina teadlased, et SARS-CoV kandus inimestele üle loomadelt, tuvastades tsiibeti viiruse vaheperemehena. 2017. aastal tõestasid Hiina teadlased, et viirus pärines Yunnani provintsi nahkhiirtelt.^[3]

2019. aastal põhjustas SARS-CoV-iga suguluses olev SARS-CoV-2 2019.–2020. aasta koroonaviirushaiguse pandeemia.^[4]