Spartatlon

Spartatlon on 246-kilomeetrine ultrajooks, mida peetakse Kreekas igal aastal alates 1983. aastast Ateena ja Sparta vahel. Jooksu idee põhineb Pheidippidese jooksu legendil, mis hiljem sai aluseks ka maratonijooksule. Legendi kohaselt oli Pheidippides aastal 490 eKr enne Maratoni lahingut jooksnud pooleteise päevaga Ateenast Spartasse, et paluda abi pärslaste vastu.

Selle legendi põhjal otsustas Suurbritannia kuningliku õhuväe ohvitser ja pikamaajooksja John Foden uurida, kas see on päriselt tehtav, ning 1982. aastal läks ta nelja ohvitseriga Kreekasse. Kolmel jooksjal see õnnestus: John Foden jooksis ise 37 tunni 37 minutiga, John McCarthy 39 tunni ja John Scholtens 34 tunni 30 minutiga. Järgmisel aastal korraldati esimene ametlik võistlus.

Spartatlon toimub üldiselt septembri lõpus, selle käigus peavad jooksjad läbima 36 tunni jooksul 245 kilomeetrit (see on ligi kuus maratonidistantsi) Ateena ja Sparta vahel. Jooksjad peavad taluma Kreeka päevast kuumust, öist jahedust ja mägist maastikku. Turvakaalutlustel on raja ääres iga 3–5 km järel kokku 75 kontrollpunkti, kus jooksjad diskvalifitseeritakse, kui nad ei jõua punkti õigeks ajaks või on liiga väsinud, et jätkata. Jooks algab kell 7 hommikul Ateena akropoli eest. Esimene suurem kontrollpunkt on 80 kilomeetri kaugusel Kórinthose kanalil, kuhu tuleb jõuda hiljemalt kella 16.30-ks. Jooks läbib ka antiikset Tegea linna, kus väidetavalt oli Pheidippidesele end ilmutanud Paan. Finiš on Spartas Leonidas I kuju ees. Jooksu läbinud saavad kitooni kandvatelt koolitüdrukutelt kaela loorberipärja ning peekriga vett Eurotase jõest, vajadusel ka meditsiinitelkidest arstiabi. Jooksul ei ole rahalist auhinda, kuid seda peetakse prestiižseks.

Jooksul osaleda soovija peab olema hiljuti saavutanud vähemalt ühe kvalifikatsiooni:

• Läbinud 100-kilomeetrise jooksu maksimaalselt 10 tunniga (mehed) / 10 tunni 30 minutiga (naised).
• Osalenud vähemalt 200-kilomeetrisel jooksul ja lõpetanud maksimaalselt 29 tunniga (mehed) / 30 tunniga (naised).
• Osalenud Spartatlonil kahe viimase aasta jooksul ja ületanud mäe, et jõuda Nestani kontrollpunkti (172 km Akropolist) maksimaalselt 24 tunni ja 30 minutiga.

Aastas pääseb jooksma 400 soovijat.

Spartatloni maailmarekord kuulub endiselt esimese jooksu võitjale, kreeklasele Yiannis Kourosele, kes läbis jooksu 1984. aastal 20 tunni ja 25 minutiga. Kouros on osalenud neljal spartatlonil (1983, 1984, 1986 ja 1990) ja need kõik võitnud, talle kuuluvad ka neli kiiremat aega: 1984. aastal 20:25:00, 1990. aastal 20:29:04, 1983. aastal 21:53:42 ja 1986. aastal 21:57:00. Peale tema on jooksu suutnud läbida vähem kui 22 tunniga ainult kaasmaalane Fotis Zisimopoulos (21:57:36) 2021. aastal. Vähem kui 24 tunniga on jooks läbitud 37 korral. Naiste rekordi omanik on poolatar Patrycja Bereznowska, kes 2017. aastal läbis jooksu 24 tunni 48 minuti ja 18 sekundiga, olles kõigi osavõtjate seas 58. kohal. Eestlasest on kõige kiiremini spartatloni läbinud Silver Eensaar 2017. aastal, 27 tunni 34 minuti ja 3 sekundiga.^[1]