Artiklis puuduvad viited. |
Teratogeenid on ained või tegurid, mis põhjustavad loote väärarenguid.[1]
Teratogeenidel on kindel lävimõju, mis tähendab, et nad on ohtlikud alates teatud eksponeerumise tasemest. Nad võivad mõjutada ühe või teise elundi arengut vaid kindlatel kriitilistel perioodidel.
Inimesel on enamiku elundite jaoks kriitiliseks perioodiks emaüsas arenemise kaks esimest kuud. Esimesel kahel nädalal teratogeenide mõjul kõrvalekaldeid ei teki – kahjustatud embrüo hukkub. Kuni teise arengukuuni tekivad peamiselt struktuursed hälbed: välis- ja siseelundite väärarengud, näiteks varvaste või sõrmede puudumine või liigsus. Kolmandast arengukuust sünnini tekivad füsioloogilised kõrvalekalded, mis võivad avalduda postnataalselt, näiteks lihastoonuse häired, krambid, seedesüsteemi häired ja sellised käitumishäired nagu hüperaktiivsus.
Teratogeenid liigitatakse bioloogilisteks, keemilisteks ja füüsikalisteks.