Tinamulised

Tinamulised Fossiilide leiud: miotseen – tänapäev 10–0 Ma EelЄ Є O S D C P T J K Pg N
Tutt-tinamu (Eudromia elegans)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Keelikloomad Chordata
Klass	Linnud Aves
Selts	Tinamulised Tinamiformes G. R. Gray, 1840[1]
Mitmekesisus
2 alamsugukonda, 9 perekonda, 47 liiki, 127 alamliiki
Tüüpliik
Suurtinamu (Tinamus major) Gmelin, 1789
Tinamute levik
Perekonnad
Alamsugukond Tinaminae Nothocercus Crypturellus Tinamus Alamsugukond Nothurinae Tinamotis Eudromia Rhynchotus Nothoprocta Nothura Taoniscus
Sünonüümid
Crypturidae Bonaparte, 1831 Tinamotidae Bonaparte, 1854 Eudromiidae Bonaparte, 1854 Rhynchotidae von Boetticher, 1934

Tinamulised (Tinamiformes) ehk tinamud on lindude selts.

Sellesse kuulub ainult sugukond tinamulased, mis jaguneb kaheks alamsugukonnaks. Kokku on seltsis 47 Mehhikos, Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas elavat linnuliiki. Nad on üks vanemaid tänapäevani eksisteerivaid lindude rühmi, kelle esimesi fossiile on leitud varasest Miotseenist. Traditsiooniliselt on neid peetud lennuvõimetute silerinnaliste lindude sõsarrühmaks, kuid uusimate uuringute põhjal on nad arvatud silerinnaliste hulka, see aga viitab asjaolule, et basaalsed silerinnalised linnud olid lennuvõimelised.^[2]

Üldiselt on tinamud üsna maapealse eluviisiga, maapinnal kulgevad linnud. Lendamist enamasti väldivad ning ohu eest pagevad joostes. Nad on levinud kõikjal – alpiinsetest rohumaadest vihmametsadeni. Alamsugukonnad on üldjoontes jaotunud vastavalt elupaigale, alamsugukond Nothurinae on esindatud pampades ja avatud rohumaadel, Tinaminae aga metsastel aladel.