Tinamulised Fossiilide leiud: miotseen – tänapäev 10–0 Ma | |
---|---|
Tutt-tinamu (Eudromia elegans) | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Tinamulised Tinamiformes G. R. Gray, 1840[1] |
Mitmekesisus | |
2 alamsugukonda, 9 perekonda, 47 liiki, 127 alamliiki | |
Tüüpliik | |
Suurtinamu (Tinamus major) Gmelin, 1789 | |
Tinamute levik | |
Perekonnad | |
| |
Sünonüümid | |
|
Tinamulised (Tinamiformes) ehk tinamud on lindude selts.
Sellesse kuulub ainult sugukond tinamulased, mis jaguneb kaheks alamsugukonnaks. Kokku on seltsis 47 Mehhikos, Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerikas elavat linnuliiki. Nad on üks vanemaid tänapäevani eksisteerivaid lindude rühmi, kelle esimesi fossiile on leitud varasest Miotseenist. Traditsiooniliselt on neid peetud lennuvõimetute silerinnaliste lindude sõsarrühmaks, kuid uusimate uuringute põhjal on nad arvatud silerinnaliste hulka, see aga viitab asjaolule, et basaalsed silerinnalised linnud olid lennuvõimelised.[2]
Üldiselt on tinamud üsna maapealse eluviisiga, maapinnal kulgevad linnud. Lendamist enamasti väldivad ning ohu eest pagevad joostes. Nad on levinud kõikjal – alpiinsetest rohumaadest vihmametsadeni. Alamsugukonnad on üldjoontes jaotunud vastavalt elupaigale, alamsugukond Nothurinae on esindatud pampades ja avatud rohumaadel, Tinaminae aga metsastel aladel.