Transi ([tʁɑ̃zi]; prantsuse keeles transi 'kangestunud') on sellist tüüpi hauamonument või sarga kujundus, millel on skulpturaalselt kujutatud skeletti, lagunenud või teatud lagunemisastmes surnukeha. Transi-haud on üks memento mori väljendusviise kujutavas kunstis.
Seda tüüpi hauakujundus oli eriti iseloomulik hiliskeskajale ja see pidi meenutama kõige mööduvust ja maiste asjade tühisust, vastukaaluks taevariigi igavikule. Sel viisil võidi kujundada ka kenotaaf.
Eesti kunstis on transi-haua näiteiks Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku välisseinal[1] ja Johannes Ballivi hauakivi Niguliste kirikus[2].