Aatom

See artikkel räägib keemia ja füüsika mõistest; filosoofia mõiste kohta vaata artiklit Aatom (filosoofia); matemaatika mõiste kohta vaata artiklit Aatom (matemaatika); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Aatom (täpsustus)

Heeliumi aatom
Heeliumi aatomi joonis, millel aatomituum on kujutatud roosa täpina ja elektronkate halli pilvena. Tuum (vt ülal paremal) on tegelikkuses sfääriliselt sümmeetriline, kuigi suuremate aatomite tuumad ei pruugi sellised olla. Must mõõtejoon näitab pikkusühikut ongström (10−10 m ehk 100 000 fm) võrreldes aatomiga.
Definitsioon
Vähim keemilise elemendi osa
Omadused
Massivahemik: 1,67 × 10−27 kuni 4,52 × 10−25 kilogrammi Elektrilaeng: null (neutraalne) (ioniseerimata aatom) Diameetri vahemik: 62 pm (He) kuni 520 pm (Cs) Koostisosad: Elektronid ja kompaktne nukleonidest (prootonid ja neutronid) koosnev tuum

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa.

Keemia piirides on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust võivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega.

Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused; nende kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid ja seaduspärasusi.

Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga tuumast, mis paikneb aatomi keskel ning seda ümbritsevast sama suure negatiivse elektrilaenguga elektronkattest. Aatomi summaarne elektrilaeng on null. Niiviisi mõistetud aatomit nimetatakse neutraalseks aatomiks ehk ioniseerimata aatomiks. Laiemas mõttes nimetatakse aatomiteks ka ioniseeritud aatomeid. Ioniseeritud aatomid erinevad ioniseerimata aatomitest selle poolest, et:

1. nende elektronkatte elektrilaengu absoluutväärtus erineb tuuma elektronkatte omast;
2. nende summaarne elektrilaeng erineb nullist;
3. nad kuuluvad ioonide hulka.