Ain Kaalep | |
---|---|
Ain Kaalep 2010. aasta märtsi lõpul | |
Sündinud |
4. juuni 1926 Tartu |
Surnud |
9. juuni 2020 (94-aastaselt) Tartu |
Rahvus | eestlane |
Haridus | Tartu Riiklik Ülikool |
Abikaasa | Astrid Kaalep |
Lapsed | Ruuben Kaalep |
Ain Kaalep (4. juuni 1926 Tartu – 9. juuni 2020 Tartu) oli eesti filoloog.
Ta tegutses luuletaja, näitekirjaniku, kriitiku ja tõlkijana, osales Eesti taasiseseisvumise ajal poliitikas ja oli üks 1992. aasta põhiseaduse koostajaid. Kaalep andis olulise panuse eesti keele, kultuuri ja rahvusliku demokraatia arengusse.
Kaalep võitles soomepoisi ja pitkapoisina Teises maailmasõjas ning viibis aasta Nõukogude vangistuses. Ta lõpetas Tartu Ülikooli soome-ugri keelte alal ja proovis elatuda kirjandusloomest. Hiljem sai temast hinnatud keele- ja kirjandusõpetaja ning õppejõud, kes innustas ja suunas mitut Eesti kultuuritegelaste põlvkonda. Laulva revolutsiooni järel oli ta Eesti Kongressi saadik ja Põhiseaduse Assamblee liige. Aastail 1989–2001 oli ta ajakirja Akadeemia peatoimetaja.
Kaalepi ainulaadne haare rikastas eesti luulekultuuri. Ta tõi eesti luulesse uusi vorme, lihvis värsiõpetust ja arendas mitut žanri täiuseni[viide?]. Kaalep oli polüglott ja väga viljakas tõlkija. Eesti keelde tõi ta mitmeid uudissõnu, millest nii mõnigi on igapäevakeelde püsima jäänud. Kaalepi sügav huvi klassikalise Euroopa pärandi vastu ja järjekindel poolehoid põlisrahvastele aitasid okupatsiooniaastail eesti kultuuris alal hoida rahvusmeelset ja euroopalikku vaimu.