Andmekogu

Andmekogu on Eestis riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.^[1]

Andmekogu asutamise aluseks olevat seadust võib asendada Euroopa Liidu otsekohalduv õigusakt ning Riigikogus ratifitseeritud välisleping. Andmekogu eristamiseks muust üldisest avaliku sektori andmetöötlusest ehk avaliku teabe töötlemisest on formaalne tunnus – asutamine seaduse või selle alusel antud akti alusel. Avalik teave ei moodusta automaatselt andmekogu isegi kui ta on korrastatud andmete kogum.^[2]

Andmekogu sünonüümiks on register. Andmekogu on alati infosüsteem, kuid infosüsteem ei ole alati õiguslikus mõttes andmekogu.^[2]

Andmekogu ei pea tingimata olema digitaalne. Avaliku teabe osana kehtib ka andmekogude kohta määratlus, et ta võib olla "mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud".^[3] Seega teoreetiliselt võib andmekogu pidada kasvõi puupulkadel nagu muistseid sirvlaudu.^[2]

Andmekogu võib kuuluda riigi infosüsteemi. Selline andmekogu on infosüsteemi andmevahetuskihiga (X-tee) liitunud ja riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreeritud. Lisaks kuuluvad riigi infosüsteemi andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid.^[4][2]

Eesti andmekogudest annab ülevaate RIHA.

Riiklikku ja haldusjärelevalvet teabevaldajate üle andmekogude asutamisel, kasutuselevõtmisel, pidamisel, ümberkorraldamisel ja lõpetamisel teostab Andmekaitse Inspektsioon.^[1]