Andmekogu on Eestis riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.[1]
Andmekogu asutamise aluseks olevat seadust võib asendada Euroopa Liidu otsekohalduv õigusakt ning Riigikogus ratifitseeritud välisleping. Andmekogu eristamiseks muust üldisest avaliku sektori andmetöötlusest ehk avaliku teabe töötlemisest on formaalne tunnus – asutamine seaduse või selle alusel antud akti alusel. Avalik teave ei moodusta automaatselt andmekogu isegi kui ta on korrastatud andmete kogum.[2]
Andmekogu sünonüümiks on register. Andmekogu on alati infosüsteem, kuid infosüsteem ei ole alati õiguslikus mõttes andmekogu.[2]
Andmekogu ei pea tingimata olema digitaalne. Avaliku teabe osana kehtib ka andmekogude kohta määratlus, et ta võib olla "mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud".[3] Seega teoreetiliselt võib andmekogu pidada kasvõi puupulkadel nagu muistseid sirvlaudu.[2]
Andmekogu võib kuuluda riigi infosüsteemi. Selline andmekogu on infosüsteemi andmevahetuskihiga (X-tee) liitunud ja riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreeritud. Lisaks kuuluvad riigi infosüsteemi andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid.[4][2]
Eesti andmekogudest annab ülevaate RIHA.
Riiklikku ja haldusjärelevalvet teabevaldajate üle andmekogude asutamisel, kasutuselevõtmisel, pidamisel, ümberkorraldamisel ja lõpetamisel teostab Andmekaitse Inspektsioon.[1]