"E-riik (vt ka e-valitsus) ehk elektrooniline riik tähendab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) ulatuslikumat kasutamist riigi tasandil...". Ulatuslikumat millest? Kust jookseb piir, kust algab e-riik? Tegemist on puhta demagoogiaartikliga, mis ei suuda mõistetki defineerida! Mõiste ise omab vaid propagandistlikku tähendust. Selle Vikipeedias demagoogia abil mõtestamine kannab vaid propaganda huve. --90.191.1g6.98 (arutelu) 18. jaanuar 2018, kell 17:31 (EET)
Mõiste "Elektrooniline riik" on defineeritud kaks korda, kumbki erineva sisuga. See ei ole entsüklopeediale kohane.--90.191.1g6.98 (arutelu) 18. jaanuar 2018, kell 18:34 (EET)
Mõiste "E-valitsus" on defineeritud kui valitsussüsteem, mis tugineb informatsiooni elektroonilise töötlemise ja teabe levitamise vahenditele. Tavaliselt demokraatlikes riikides tuginevad valitsussüsteemid rahva poolt esindusdemokraatia kaudu valitud parlamendi käest põhiseaduse alusel saadud mandaadiga täidesaatvale võimule. Valitsussüsteem võib demokraatliku (mis omakorda jaguneb parlamentaarseks ja presidentaalseks) asemel olla ka näiteks:
"Eesti õigusruumis puuduvad mõisted e-valdus ja e-haldus". Eesti õigusruumis puuduvad ka mõisted kernizalumps ja etsunglarven. Miks aga neid siin artiklis loendama peaks? Selleks, et propagandaartikkel sisukam tunduks? --90.191.1g6.98 (arutelu) 18. jaanuar 2018, kell 18:43 (EET)
Minu jutu mõte on selles, et kulla vikiadminnid, tegelege selge rämpsuga, selle asemel, et korraldate uute artiklite loojatele kambakaid!--90.191.1g6.98 (arutelu) 18. jaanuar 2018, kell 18:44 (EET)
Pakun kõrvale välja neutraalse sisu, mis e-riik tegelikult on: E-riik on Eestile innovatiivse kuvandi loomiseks kasutusele võetud mõiste, mis peab rõhutama siinset infotehnoloogiavahendite kõrget kasutustaset avaliku halduse kõrgematel tasemetel ning riigi poolt kodanikele pakutavate infotehnoloogiliste teenuste rohkust ja kvaliteeti. E-riik (ja teised artiklis mainitud mõisted) võib olla ka vastava infotehnoloogilise ja/või administratiivse arendusprojekti ja/või infotehnoloogilise lahenduse/allsüsteemi nimetus. --90.191.1g6.98 (arutelu) 18. jaanuar 2018, kell 19:01 (EET)
See pisut kohendatud definitsioon on ju endiselt väär ja punnitatud (nt läbipaistvamaks ja tõhusamaks millest?). Sellest annab märku kas või see, et sellel mõistel puudub vaste inglise keeles. Püütakse paari panna E-Governmendiga, mis vastava ingliskeelse artikli järgi on siiski midagi muud. Inglisvikis on eraldi artikkel en:E-Estonia, mille sisu vastab kõige enam e-riigi tegelikule tähendusele, ehk siis üks puhtalt Eesti põhine asi. --90.191.1g6.98 (arutelu) 19. jaanuar 2018, kell 18:50 (EET)
Ma proovin probleemi olemust natuke teisiti seletada. Oletame, et ma vaatan portsu riike, Taanit, Prantsusmaad, Ukrainat, Põhja-Koread, Lõuna-Koread. Kui e-riigi definitsioon oleks sisukas, siis saaks selle definitsiooni põhjal liigitada riigid e-riikideks (või siis e-riiki kasutavateks) ja mitte e-riikideks. Paraku demagoogiadefinitsioon sellist liigitamist ei võimalda. --90.191.1g6.98 (arutelu) 19. jaanuar 2018, kell 19:00 (EET)
Eesti õigusruumis pole mõistet "Elektrooniline riik" ega "E-valitsus". Mõiste e-riik esineb vaid viies kehtivas majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses, neist üks kinnitab Riigi Infosüsteemi Ameti põhimääruse, ja selle ameti põhiülesandena (§8 punkt 10) "Eesti e-riigi maine ja innovaatilise imago edendamiseks vajalike tegevuste planeerimisel osalemine ja vastavate tegevuste elluviimine", ning ülejäänud neli (Infoühiskonna edendamise toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord, Infoühiskonna edendamise meetme tingimused avatud taotlemise alusel, Nutika teenuste taristu arendamise toetamise tingimused ja investeeringute kava koostamise kord ja Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord) mainivad e-riiki kõik ühtmoodi infotehnoloogia arhitektuuri ja koosvõime raamistiku definitsioonis: "infotehnoloogia arhitektuuri ja koosvõime raamistik on kokkulepete kogum e-riigi raames kasutusele võetud standarditest ja juhenditest, mille järgimine tagab riigiasutuste, ettevõtjate ja kodanike teenindamise nii Eesti riigi kui ka üle-euroopalises kontekstis." Seega sisuliselt ei ole selle mõistega õiguskorras midagi olulist kehtestatud või ümber korraldatud. --90.191.1g6.98 (arutelu) 19. jaanuar 2018, kell 20:05 (EET)
Iseenesest kena, et probleemseid väiteid kohendada püütakse, kuid kas loosunglike väidete lisamine on ikka mõistlik? Nt "... info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutusele võtmist riigi juhtimise protsessides, et saavutada ..., moraalsem, ... riiklik toimimine" - kas leidub mingi allikas, mis selgitaks viidatud seost, ehk siis kuidas arvutiseerimine suurendab moraalsust riigi toimimises? Kas arvuti on moraalsem kui inimene? --90.191.1g6.98 (arutelu) 25. jaanuar 2018, kell 01:41 (EET)