Arutelu:Iseseisvus

ei määra Eesti suurel määral enam oma õigusi ja kohustusi

See on halb sõnastus, aga ma ei oska paremat leida. Andres 19:08, 18 Nov 2004 (UTC)

Sõnal "iseseisvus" on ka muid tähendusi. Peale poliitilise iseseisvuse saab rääkida ka majanduslikust või halduslikust iseseisvusest. Peale selle tähendab iseseisvus ka teatavat isiksuseomadust. Andres 19:08, 18 Nov 2004 (UTC)

Võib-olla peaks artikli pealkiri olema "Riiklik iseseisvus"? Andres 19:18, 18 Nov 2004 (UTC)

Kui kirjutada ainult riiklikust iseseisvusest, siis oleks universaalne mõiste "suveräänsus", mis hõlmab riikliku iseseisvuse kõiki aspekte. Samuti kasutatakse mõistet "suveräänsus" erialakirjanduses kõige rohkem.

Kui kirjutada majanduslikust või halduslikust iseseisvusest, siis võiks neid käsitleda tõesti lahus riiklikust iseseisvusest.

ToomasVe 07:17, 19 Nov 2004 (UTC)

Tühistasin muudatuse, pärast mida nägi lõik välja nii:

Õiguslikult on Eesti Vabariigi iseseisvus välja kuulutanud 1918. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Eesti õigused ja kohustused määratud ainult Eesti enda poolt ja neil on suur mõju. 40%otsuseid(peamiselt majandus)on tehtud Euroopa Liidu organite poolt.

Andres 16:10, 12 Apr 2005 (UTC)

Iseseisvuse ja suveräänsuse samastamine ei ole õigustatud ja võib tekitada segadust. Suveräänsus on keerukam kontseptsioon ning rahvusvahelise õiguse teoorias on iseseisvus üks suveräänsuse tahke. Vrdl Ants Piip 1936. aastal: Mainitud suveräänsuse jaotuse mõju leiame ka Eesti vabariigi põhiseaduses, kus § 1 lausub järgmiselt: „Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on rahva käes." Sisesuveräänse juriidilise isiku võime korraldada riiklikku elu oma" tahtmise järgi on väljendatud siin sõnaga „iseseisev", kuna Eesti vabariigi sõltumatu võime astuda suhetesse teiste välisriikidega kui sarnane sarnasega ehk tema välissuveräänsus on tähendatud sõnaga „rippumatu". Just viimane, s. o. rippumatus ehk sõltumatus (independance, Unabhängigkeit) on iseloomustav Eesti rahvusvahelisele personaalsusele, mitte aga „iseseisvus", mida ta võiks nautida, ka kuuludes mõne teise riigi välissuveräänsuse alla, olles viimase protektoraadiks, autonoomseks osaks või osariigiks.

Suveräänsus õigusliku mõistena tähendab kompetentsi ülimuslikkust.

Kuidas seda peaks ümber sõnastama? Andres 21. mai 2006, kell 11.25 (UTC)

Mina kustutaksin selle lause üldse, sest nii lühidalt öelduna tekitab see lause pigem segadust. --193.40.5.245 21. mai 2006, kell 11.34 (UTC)

Vaidlustan, kuna siin on mingi osa suveräänsust, ja mingi muud. Hakkan suveräänsuse alla uut artiklit kirjutama. --193.40.5.245 1. september 2006, kell 02:07 (UTC)

Arvatavasti on neid samastatud ENE 9. köites antud määratluse tõttu. Seal on pandud iseseisvus sulgudesse. Muud allikad, sh inglise viki, neid mõisteid ei samasta. --193.40.5.245 1. september 2006, kell 02:53 (UTC)

Kahe mõiste üheks liitmine on tõsine viga. Eraldi artikleid on vaja. Suveräänsus ja iseseisvus ei ole sünonüümid, kuigi neil on nii mõndagi ühist. Eriti ei meeldi lause "Euroopa Liit on andnud alust uue suveräänsusemõiste kujunemiseks, mille puhul enam ei lähtuta riigi võimest omal äranägemisel määrata oma pädevus." Siin on tegemist samasuguse hookuspookusega nagu jutt sellest, et EL on midagi ennenägematut, et see on sui generis. Miskit täiesti uut inimajaloos. Tegelikult on tegemist püüdega puru silma ajada nendele, kes võiksid õnge minna. Orwell, kes ei talunud semantilist vassimist, pöörleb praegu hauas. Jyri 10. august 2009, kell 21:16 (UTC)

Enne oli nii:

Riigi iseseisvus ehk sõltumatus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja väliste kitsendusteta teatud viisil käituda. Iseseisev riik valitseb ennast ise ega ole kellegi teise valitsemise all. Ta saab ise otsustada oma sise- ja välisasjade üle, nii palju kui rahvusvaheline õigus seda lubab.

Suveräänsus poliitilise mõistena tähendab võimu, mille abil on võimalik teisi käsutada (ülemvõim). Suveräänsus jaguneb sisemiseks ja väliseks. Sisemise suveräänsuse all mõistetakse riigi ülemvõimu siseriigis. Väline suveräänsus ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega.

Suveräänne riik määrab ise oma õiguste ja kohustuste ehk pädevuse mahu.

Andres (arutelu) 21. august 2014, kell 19:33 (EEST)[vasta]

Siin on endiselt samastatud iseseisvus ja sõltumatus, mis ei ole õige. Vt kasvõi ülalolevat arutelu. --193.40.110.73 31. august 2023, kell 15:37 (EEST)[vasta]