Our website is made possible by displaying online advertisements to our visitors.
Please consider supporting us by disabling your ad blocker.
BASIC
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
| BASIC | |
|---|---|
| Paradigma | struktureerimata, hiljem protseduraalne, hiljem objektorienteeritud |
| Väljalaskeaeg | 1. mai 1963 |
| Looja | John George Kemeny ja Thomas Eugene Kurtz |
| Tüüpimine | tugev |
| Implementatsioonid | Apple BASIC, Commodore BASIC, Microsoft BASIC, BBC BASIC, TI-BASIC |
| Mõjutatud keeltest | ALGOL 60, FORTRAN II, JOSS |
| Mõjutanud keeli | COMAL, Visual BASIC, Visual Basic .NET, Realbasic, REXX, Perl, GRASS |
BASIC [b'eisik] on kõrgtaseme programmeerimiskeelte perekond.
Kuigi algselt oli BASIC mõeldud õpetusvahendiks, hakkas see 1960. aastatel levima tegelikus programmeerimises ja on tänapäevani populaarne.
Nime "BASIC" tõlgendatakse infotehnoloogia traditsiooni kohaselt esitähtlühendina: Beginner's All-purpose Symbolic Instruction Code (tähendab umbes 'universaalne sümbolinstruktsioonide kood algajale). Tegemist on kunstlikult konstrueeritud väljendiga, mille esitähed annavad kokku ingliskeelse sõna basic 'alg-, põhi-'. Selle keele lõid 1963. aastal John George Kemeny ja Thomas Eugene Kurtz Dartmouthi Ülikoolist, et võimaldada kasutada arvuteid ka inimestel, kes ei tegelenud teadusega. Tollal oli programmeerimine seotud riistvaraga, tarkvara töötas vaid ühel arvutil ja tuli tihti ümber kirjutada, et töötaks teisel. See sobis siiski teadlastele ja eelkõige matemaatikutele. Alles mikroarvutite levikuga 1980. aastatel sai võimalikuks tarkvara arendamine.
Previous Page Next Page
