Biogaas

Biogaas ehk käärimisgaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib, kui mikroorganismid taimse ja loomse päritoluga heitmeid anaeroobselt lagundavad^[1]. See koosneb peamiselt metaanist CH₄ (45–70%) ja süsinikdioksiidist CO₂ (30–55%), vähesel määral sisaldub biogaasis lämmastikku N₂, divesiniksulfiidi H₂S ja teisi gaase^[2].

Biogaasi toodetakse biolagunevatest materjalidest: loomasõnnikust, reoveesettest, taimse biomassi allikatest, toiduainetööstuse jäätmetest ja muudest biojäätmetest. Levinud on mitme tooraine kooskääritamine suurema produktsiooni saavutamiseks.^[3] Lisaks on biogaasi võimalik koguda prügilatest prügilagaasina.^[4]

Biogaasi põhikomponent metaan on energiakandja, mille põlemisel energia vabaneb. Seetõttu on biogaasist võimalik soojuse ja elektri koostootmisseadme abil toota nii elektri- kui soojusenergiat. Tehniliselt puhastatud biogaasi ehk biometaani saab kasutada mootorikütusena ning suunata üldisesse maagaasivõrku, kui selle kvaliteet vastab loodusliku maagaasi standarditele.^[4]

Kuna biogaasi saadakse taastuvate looduslike materjalide bioloogilisel lagundamisel, siis on see taastuvenergiaallikas ning paljudes riikides saavad biogaasi tootjad taastuvenergiatoetusi.