Bioinformaatika

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2020) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Bioinformaatika on rakendusmatemaatika haru, mis tegeleb molekulaarbioloogia arvutuslike probleemidega. See on interdistsiplinaarne teadusharu, mis tegeleb bioloogilisete andmete analüüsi ja haldamisega^[1] ning hõlmab geneetikat, genoomikat, informaatikat, keemiat, biokeemiat, statistikat ja matemaatikat^[2]. Eri taustaga inimesed defineerivad bioinformaatikat erinevalt^[1].

Kuigi bioinformaatikat määratleti selle termini loomisel kui infoteooria rakendamist biosüsteemide uurimisel, kujunesid sellenimelise valdkonna peamiseks tegevusalaks genoomika probleemid. Vaatamata definitsioonide rohkusele on leitud ühismeel teadusharu uurimisobjektide suhtes. Kokkuleppeks on tõsiasi, et bioinformaatika kui teadusharu tegeleb bioloogilisi makromolekule (DNA, RNA, valgud) kirjeldavate andmetega ja on selle kaudu lähedalt seotud molekulaarbioloogiaga. Makromolekulide uurimiseks kasutab bioinformaatika arvutiteaduse, informaatika ja statistika meetodeid.

Kuna teadusharus on rõhuasetus mahukatel andmestikel, uuritakse molekulide neid omadusi, mille kohta on olemas suuremahulised andmestikud. Enamasti on DNA, RNA ja valkude uurimisel põhirõhk nende molekulide järjestuste analüüsil, kuid tegeletakse ka näiteks bioloogiliste molekulide struktuuri uurimisega. 2000. aastatel on bioinformaatika uurimisvaldkonnad märkimisväärselt laienenud tänu uutele eksperimentaalsetele meetoditele, mis võimaldavad uurida ka teisi biomolekulide omadusi peale järjestuse ja struktuuri. Näiteks geenide ekspressioonitaset, DNA metülatsiooni ja molekulide omavahelisi interaktsioone.^[1]