Starliner saabumas Rahvusvahelisse Kosmosejaama mais 2022 | |
Tootja | Boeing Defense, Space & Security |
---|---|
Suurus | |
Pikkus | 5,03 m |
Läbimõõt | 4,56 m |
Stardiajalugu | |
Hetkeseis | kasutuses |
Raketistarte | 3 seisuga 9.09.2024 |
Edukaid starte | 1 |
Osaliselt nurjunud starte | 2 |
Esmalend |
20. detsember 2019 (mehitamata) 5. juuni 2024 (mehitatud) |
CST-100 Starliner (Crew Space Transportation) on Boeingu ja Bigelow Aerospace'i arendatav kosmoselaev, mis osaleb NASA Kommertsliku meeskonnatranspordi arendamise programmis. Starlineri peamiseks ülesandeks saavad mehitatud lennud Rahvusvahelisse kosmosejaama[1] ja erakosmosejaamadesse.
Starliner sarnaneb Lockheed Martini arendatava Orioniga, mida NASA hakkab tulevikus kasutama mehitatud kosmoselendudeks[2]. Kapsli diameeter on 4,56 meetrit, mis on suurem kui Apollo programmis kasutatud juhtmoodulil, kuid väiksem kui Orionil. CST-100 Starliner mahutab kuni seitse meeskonnaliiget ja võib viibida kosmoses kuni 7 kuud. See on ka taaskasutatav kuni kümnel missioonil. Starliner kasutab stardiks esialgu kanderaketti Atlas V, kuid see võib startida ka Delta IV ja Falcon 9-ga.
Augustis 2018 teatas NASA, et Starlineri esimesse meeskonda kuuluvad NASA astronaudid Eric Boe ja Nicole Aunapu Mann ning Boeingu astronaut Christopher Ferguson.[3] Jaanuaris 2019 teatas NASA, et tervislikel põhjustel ei osale missioonil Eric Boe ning tema asemel määrati missioonile Michael Fincke.[4] 2020. aastal loobus mehitatud missioonil osalemisest Ferguson. 2024. aasta juunis startinud mehitatud katselennul ilmnes kosmoselaeval talitlushäireid – laevalt lekkis heeliumi ning kaheksast ahtritõukurist viis katkestasid ISS-ile lähenemisel töö. Orbiidil tekkinud rikete tõttu otsustas NASA, et astronautidega maandumine on liialt riskantne. Starliner maandus ilma meeskonnata White Sandsi kosmosesadamas 7. septembril 2024.