Digitaalkuju

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2022) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Digitaalkuju ehk digitaalne kuju on andmete (tekst, pilt, audio- ja videosignaal) esitus digitaalsel ehk numbrilisel kujul (inglise keeles on digit number), täpsemalt kahendsüsteemi numbritega 1 ja 0 (neid nimetatakse siin bittideks).

Andmete teisendamist digitaalkujule nimetatakse digiteerimiseks.^[1] Andmeid digiteeritakse seepärast, et neid oleks hõlpsam töödelda ja talletada, samuti kaovabalt (moonutusteta) edastada internetti ja mobiilsidet kasutades. Et digitaalkujul edastatud infot saaks kasutada, teisendatakse see vastuvõtuseadmes (arvutis, mobiiltelefonis) tagasi loetavaks tekstiks, nähtavaks pildiks ja kuuldavaks heliks.

Vahepeal digitaalkujule üle viidavate andmeobjektide nimetuse algul võib olla digitaalne, digitaal- ja/või digi-, näiteks:

• digitaalne allkirjastamine, digitaalne dokumendihaldus, digitaalne signaalitöötlus;
• digitaalallkiri, digitaalarhiivindus, digitaaltelevisioon;
• digilugu, digiraamat, digiretsept.

Mõnel juhul võib analoogkuju üldse puududa, näiteks digiallkiri, digiraha, või siis põhineb tegevus digitaaltehnikal (digitaalne jalajälg) või digivahendite (arvuti, internet) kasutamisel (digitaalne kirjaoskus).

Kuna andmeüksuste digitaalkujud saadakse ja neid töödeldakse elektroonika vahenditega, siis on digitaalsega samas tähenduses kasutusel ka elektrooniline ehk elektroonne, elektron- ja e-:

• elektrooniline dokument, elektrooniline kirjastamine, elektrooniline muusika;
• elektronkiri, elektronmuusika, elektronpost;
• e-arve, e-hääletamine, e-kiri, e-post, e-raamat, e-riik.