Elektronjuhtivus on elektrijuhtivus, mille korral on laengukandjateks aines leiduvad vabad elektronid ehk juhtivuselektronid. [1]
Kui elektrijuhile rakendada väline elektriväli, hakkavad elektronid aines liikuma kindlas suunas, moodustades elektrivoolu.
Pooljuhtide puhul kõneldakse elektronjuhtivusest ja aukjuhtivusest. Elektronjuhtivuse korral on laengukandjate seas ülekaalus juhtivuselektronid, aukjuhtivuse korral augud.