Our website is made possible by displaying online advertisements to our visitors.
Please consider supporting us by disabling your ad blocker.
Enesehinnang
Enesehinnang on psühholoogias inimese üldine subjektiivne emotsionaalne hinnang kui väärtuslik ta on. Hinnang peegeldab inimese enda otsust, mida ta enda kohta arvab. Enesehinnang hõlmab usku endasse (näiteks: olen pädev, olen väärtuslik) ja ka emotsionaalseid seisundeid nagu meeleheide, uhkus, häbi.[1] Smith and Mackie (2007) defineerisid nii: "Mina-käsitlus on see, mida me arvame endast ja enesehinnang on positiivne või negatiivne hinnang sellele, kuidas me ennast tunneme."[2]
Enesehinnang on huvitav sotsiaalpsühholoogiline konstruktsioon, kuna seda kasutatakse erinevate tulemuste edukaks ennustamiseks, nagu näiteks akadeemiline võimekus,[3][4] õnnelikkus, rahuldustunne abielus ja suhetes,[5] ja kriminaalne käitumine.[5] Enesekindlus võib kasutada konkreetsetes olukordades (näiteks: "Ma usun, et olen hea kirjanik ja ma olen selle üle õnnelik") või ka laiemas mõistes (näiteks: "Ma usun, et olen halb inimene ja see tekitab mulle üldist halba arvamust endast"). Psühholoogid arvavad, et enesehinnang on püsiv isiku tunnusjoon, kuigi see võib ka lühiajaliselt kõikuda.
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimega4ocPvon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaSmithMackieon ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaRpFR3on ilma tekstita. - ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaecuadoron ilma tekstita. - ↑ 5,0 5,1 Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaOrth 2014on ilma tekstita.
Previous Page Next Page
