Fundamentalism

See artikkel räägib dogmade sõnasõnalisest tõlgendamisest; epistemoloogilise fundamentalismi kohta vaata artiklit Fundatsionism.

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2021) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Fundamentalism on valgustuse vastane hoiak või teaduse vastane maailmavaade. Fundamentalism pole ühitatav demokraatiaga, mille osaks on mõtte- ja sõnavabadus.

Fundamentalism kui mõttesuund algas vastandumisest Saksas ja Prantsuses 18. sajandil levinud valgustusõpetusele.

Fundamentalism usundis vastandub Saksas 19. sajandil levima hakanud ajaloolis-kriitilisele meetodile. Fundamentalismi pooldaja ehk fundamentalist tõlgendab mingi õpetuse alusdogmasid või liikumise juhtide ütluseid sõna-sõnalt ja täidab neid kõrvalekaldumatult. See erineb traditsionalismist, kus pole sõnasõnalist tõlgendust.

Mõistet "fundamentalism" hakati Ameerika Ühendriikides kasutama 19. sajandi lõpul, kui konservatiivsete vaadetega protestantidest eraldusid fundamentalistlikud protestandid. Need kristlased tõlgendasid Piiblit, eelkõige 1. Moosese raamatu loomislugu, sõnasõnaliselt. See oli reaktsioon Piibli teadusliku uurimise, evolutsiooniteooria ja darvinismi vastu. Ameerika fundamentalistlike protestantide arusaamad olid: Piibli eksimatus; maailma ja inimkonna otsene loomine mitte millestki (darvinistliku evolutsiooniteooria vastu); imede tõepärasus (Jeesuse neitsistsündimine ja ülestõusmine); asendav lunastus (õpetus, mille kohaselt Kristus suri inimkonna pattude lepituseks).^[1] Kristluses hakati levitama arusaama, nagu oleks õige kristlane see, kes on moodsa maailma (nt darvinismi või arenguõpetuse) vastane, mitte Jeesuse õpetuse järgija.

1920. aastal hakati fundamentalistiks nimetama inimest, kes võitleb usu eest. Nimetus laienedes kõigepealt teistele religioonidele (eriti islamile ja judaismile, aga ka hinduismile ning isegi budismile) ning seejärel ka mitmesugustele mittereligioossetele nähtustele, seda eriti argises keelepruugis. /.../ Fundamentalistid näivad olevat inimesed, kes on mitmekesisuse vastu. /.../ Selguse huvides on alati oluline määratleda, millistes seostes sõna "fundamentalism" kasutatakse, sest see on mõiste, mis saab oma täpsema sisu ainult mingis kindlas taustsüsteemis.^[1]

Oxfordi Ülikooli teadlased peavad paljusid fundamentalismi nähtuseid meditsiinilisteks. Neis võib näha kattuvusi psühhiaatriliste haigustega.^[2] Vaenulik ollakse kõigi vastu, kes kahtlevad õpetuses. See avaldub ka islamis (pühasõda, jumalariigi kehtestamine inimese jõuga jms).