Our website is made possible by displaying online advertisements to our visitors.
Please consider supporting us by disabling your ad blocker.

Responsive image


Grafiit

Grafiidi plaatjad kristallid kaltsiidimaatriksis
Pliiatsisüdamik

Grafiit on süsiniku tavatingimustes stabiilseim vorm.

Grafiidi nimetas nii 1789. aastal Abraham Gottlob Werner, moodustades selle kreeka sõnast γραφειν, mis tähendab 'joonistama' või 'kirjutama'.

Struktuurilt koosneb grafiit tasandilistest lehtedest, millel süsiniku aatomid paiknevad korrapäraste kuusnurkadena. Lehtedevaheline side on nõrk, seetõttu on grafiit pehme (kõvadus Mohsi skaalal 1–2). Tema tihedus on 2,09–2,23 g/cm³.

Grafiit juhib voolu läbi tasandite. Kihtide vahel on juhtivus halb. Erinevalt teemandist, mis elektrit ei juhi, on grafiit poolmetall ja seda saab kasutada näiteks kaarlambi elektroodides.

Grafiiti võib käsitleda söe kõige väärtuslikuma vormina kütteväärtuse poolest, see on napilt suurem kui antratsiidil ja sellepärast nimetatakse grafiiti ka metaantratsiidiks. Sellegipoolest ei kasutata grafiiti harilikult kütusena, sest grafiiti on raske süüdata.

Kuumutamisel reageerib grafiit õhuhapniku ja mõne muu ainega. Inertses keskkonnas sublimeerub grafiit temperatuuril 3800 °C.


Previous Page Next Page






Grafiet AF غرافيت Arabic Grafitu AST Qrafit AZ قرافیت AZB Графит BA Графіт BE Графіт BE-X-OLD Графит Bulgarian গ্রাফাইট Bengali/Bangla

Responsive image

Responsive image