Habilitatsioon on kõrgeim ülikoolis antav akadeemiline kraad (või protseduur, mille abil see saavutatakse) Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja mõnes teises riigis. Kandidaat selle kraadi saamiseks täidab ülikooli seatud teaduse, õpetamise ja täiendõppe tipptaseme kriteeriumid, mis tavaliselt sisaldab teadusliku uurimuse väitekirja näol (habilitatsioonitöö).
Saadav kraad Doctor habilitatus (lühendatult Dr. habil.) annab venia legendi ehk venia docendi ehk loengupidamisloa (õiguse oma erialal ülikoolis loenguid pidada).
Saksa keelt kõnelevates riikides võimaldab see kraadiomanikul kanda tiitlit PD (eradotsent). Tavaliselt kaasneb kraadi omistamisega avalik suuline kaitsmisüritus (prooviloeng või kollokvium) ühe või mitme oponendiga. Habilitatsioon antakse tavaliselt 5–15 aastat pärast doktorikraadi või sellega samaväärset kraadi.
Selle akadeemilise kraadi saavutamine ei anna teadlasele automaatselt tasustatud kohta, kuigi paljudel kraadi taotlejatel on juba püsiv ülikoolitöö olemas.