Hirnanti lade on ordoviitsiumi ladestu ülemordoviitsiumi ladestiku globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade). Seda hakkas esimesena eristama Bevis Bancroft aastal 1933.[1] Algselt tähistas see Cwm Hirnanti oru järgi nime saanud Hirnanti lubjakivi ja sellega seotud settekivimeid. Aastal 1966 laiendasid D. A. Bassett, Harry Blackmore Whittington ja A. Williams lademe määratlust, nii et see hõlmas kõiki Foel-y-Ddinase piirkonna lubimudast tekkinud kivimeid ja lade omandas tänapäevased mõõtmed.[2]
Rahvusvaheline Stratigraafiakomisjon üritas algselt ülemordoviitsiumi suruda kahe lademe raamidesse. Aastaks 2003 oli aga selgunud, et tegemist on võimatu ülesandega ja nii võeti vastu otsus tunnustada Hirnanti ladet selle ladestiku kolmanda lademena.[3]
Lademe alumist piiri määratleb graptoliit Metabolograptus extraordinarius 'e esmakordne ilmumine Wangjiawani piirpaljandi põhjalõigus Yichangi linna lähistel Hubeis, lademe ülempiiri märgib graptoliit Akidograptus ascensus 'e esmakordne ilmumine Dob's Linni piirpaljandis Šotimaal.[4]
Hirnanti lade lasub Katy lademel ja see lamab Rhuddani lademe all. Lademe vanus on 445,6...443,7 miljonit aastat. Eestis vastab sellele Porkuni lade.
Nii Suurbritannia, Hiina kui ka Vahemere&Põhja-Gondwana regionaalses stratigraafias on kasutusel Hirnanti lade, kuigi viimases on see rahvusvahelisest veidi pikem periood ja nii kasutatakse selle kohta ka paralleelnimetust Kosovo lade. Põhja-Ameerikas vastab sellele Gamachi lade. Austraalias vastab sellele Bolinda lademe ülemine osa. Suurbritannia regionaalses stratigraafias lasub Hirnanti lade Rawthey lademel, Hiinas Chientangkiangi lademel. Kosovo lade lasub Kralodvori lademel.[5]
Hirnanti lademe moodustumise ajal leidis aset Ordoviitsiumi lõpu väljasuremine, mis jätkus ka hilisema Rhuddani lademe moodustumise ajal.[6]