See artikkel on induktsioonist filosoofias ja loogikas; sõna teiste tähenduste kohta vaata artiklit Induktsioon (täpsustus). |
Induktsiooniks nimetatakse tänapäeva filosoofias tavaliselt arutlemise viisi, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus.
Induktsiooni tõlgendatakse sageli kui tõenäosusel põhinevat järeldamist, mis viib kõigest tõenäolistele järeldustele. Laiemas mõttes nimetataksegi induktsiooniks tõenäosusel põhinevat järeldamise viisi.
Induktsiooniks nimetatakse ka induktiivse arutluse esitamist või arutlemist, mida vaadeldakse induktiivset arutlust järgivana.
Erinevalt deduktsioonist ei taga induktsioon, et kui eeldused on tõesed, siis ka järeldus on tõene.