See artikkel on praegusest riigist; varasema riigi kohta vaata Itaalia vabariik (Napoleoni) |
Itaalia Vabariik
| |||
Riigihümn |
Fratelli d'Italia | ||
---|---|---|---|
Pealinn | Rooma | ||
Pindala | 302 068 km² [1] | ||
Riigikeel | itaalia | ||
Rahvaarv | 58 850 717 (2023)[2][3] | ||
Rahvastikutihedus | 194,8 in/km² | ||
Riigikord | parlamentaarne vabariik | ||
President | Sergio Mattarella | ||
Peaminister | Giorgia Meloni | ||
Iseseisvus | 17. märts 1861 | ||
SKT | 1934,798 mld $ (2017)[4] | ||
SKT elaniku kohta | 33 228 $ (2019)[5] | ||
Valuuta | euro (EUR), frank (CHF, Campione d'Italias) | ||
Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||
Tippdomeen | .it | ||
Telefonikood | 39 |
Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.
Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riik.
Itaalia pealinn Rooma oli Vana-Rooma tähtsaima linnana sajandeid läänemaailma poliitiline ja kultuuriline keskus. Lääne-Rooma keisririigi kokkuvarisemise järel tungisid Itaaliasse germaanlased, idagoodid, langobardid ja normannid. Hiliskeskaegses Itaalias sai alguse renessanss – vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ühiskonnaelus, kunstis ja kirjanduses, aidates samal ajal kaasa varakapitalistlike suhete tekkimisele linnades. Renessansiajastu silmapaistvaimaks keskuseks kujunes Firenze. 16. sajandil toimunud sõdade järel langes Itaalia oma naabrite Prantsusmaa, Hispaania ja Austria hegemoonia alla. Itaalia ühinemine 19. sajandil liitis sealsed arvukad väikeriigid Itaalia kuningriigiks. Aastal 1922 alguse saanud fašism sai lõpu riigi lüüasaamisega II maailmasõjas. Aastast 1946 on Itaalia vabariik.
2015. aastal oli Itaalia majandus maailmas 12. ja Euroopas 4. kohal.[6] Itaalia inimarengu indeks on 0,872 ja oodatav eluiga 82,4 aastat (2014. aasta seisuga).[7] Itaalia on Euroopa Liidu, NATO, Euroopa Nõukogu ja OECD asutajaliige; samuti G7, ÜRO ja Schengeni viisaruumi liige. Itaalias asub riikidest enim UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaid objekte[8] ning riik on turistide külastatavuselt maailmas viiendal kohal.[9]
<ref>
-silt. Viide nimega cia-gdp
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega undp
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega unesco
on ilma tekstita.<ref>
-silt. Viide nimega UNWTO
on ilma tekstita.