Jevpatorija

See artikkel on kirjutatud kui reklaam. (Juuni 2021) Palun aita see artikkel neutraalseks ümber kirjutada. Reklaamartiklid, mida ei parandata, võidakse kustutada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Jevpatorija
ukraina Євпаторія vene Евпатория krimmitatari Kezlev
Jevpatorija lipp Jevpatorija vapp
Pindala: 65 km²
Elanikke: 107 877 (2021)[1]
Koordinaadid: 45° 12′ N, 33° 21′ E

Jevpatorija on linn Ukrainas Krimmi läänerannikul Musta mere Kalamõti lahe osa Jevpatorija lahe ääres. Merevee sügavus kuni 10 meetrit.

Pärast Krimmi õigusvastast annekteerimist märtsis 2014 on linn de facto koos Krimmi Vabariigiga Venemaa valduses.

Jevpatorija asub vanakreeka koloonia Kerkinitise kohal, mille rajasid asunikud Herakleia Pontikest umbes 500 eKr. 1. sajandil eKr kuulus linn Pontose kuninga Mithridates VI valdustesse, kelle hüüdnimest Eupator sai linn nime. 7.–10. sajandil oli Jevpatorija kasaaride asula. Kuulus hiljem kumaanidele, mongolitele ja Krimmi kaganaati. Linna krimmitatarikeelne nimi oli Kezlev ja türgikeelne Gözleve.

1783 läks koos Krimmiga Venemaa valdusse ning sai praeguse nime. Krimmi sõja ajal 1855 toimus seal Jevpatorija lahing.

Suurem osa linnaelanikest 2014. aastal olid venelased – 57%, järgnesid ukrainlased – 32%, krimmitatarlased – 10% ja 1% muud (valgevenelased, juudid, aserid, poolakad, moldovlased, kreeklased, sakslased jt).^[2]

Jevpatorija on kuurortlinn. Valitseb vahemereline kliima. Keskmiselt paistab päike aastas 2500 tundi (võrdluseks: Eestis 1700, Sotšis 2100 tundi). Suvekuudel on õhus 24–27 soojakraadi, merevees 22 ja enam. Kuurordi pehme kuiv kliima suurte temperatuuri kõikumisteta on suurepärane paik tervise taastamiseks ja lastega puhkamiseks. Seal ei ole mägesid, mis hoiaksid merelt tuleva veeauru niiskena nagu Krimmi lõuna- ja kirderannikul. Linn on kolmest ilmakaarest avatud kuivadele stepituultele. Et Mustal merel on 20 päevast vaid üks tormine, siis enamik puhkusele sõitnuist teab merd rahulikuna ja sinisena. Rannas on vesi hapnikurikas ja sellest ka puhas, lõhnata ja läbipaistev, milline keskkond meeldib meduusidele, kes saabuvad juuli lõpus. Tõmbekeskus kuni 10 km pikkuses kuldsed rannaliivad, mis välimuselt nagu valge ristiku ja lutserni seemnesegu. 100 tuhande elanikuga kuurortlinn on suvel vastu võtnud 1 miljon puhkajat ja ravile sõitnut. Jevpatorijas on üle 80 tervistuskoha ja ligi 50 laste suvelaagrit.