Katarid olid 10.–11. sajandil Lõuna-Prantsusmaal tekkinud ning katoliku kiriku poolt ketserlikuks kuulutatud usulise liikumise katarluse pooldajad.
Katarlus oli levinud paljudes paikades Lääne-Euroopas, kuid see pärines Lõuna-Prantsusmaalt (Languedocist ja selle ümbrusest).